Uudised

Kuna võimule saanud valitsuskoalitsioon kavatseb alandada tulumaksu, muutub täiendav kogumispension ehk III sammas võrreldes tavaliste väärtpaberitehingutega veidi vähem atraktiivseks.

Samas võib aga julgelt tõdeda, et täiendavasse kogumispensionisse investeerimine ei muutu mõttetuks ka 20% tulumaksu korral.

Hetkel saab tulumaksusoodustust kolmandasse sambasse investeeritud summadelt, mis moodustavad inimese brutosissetulekust kuni 15%. See tähendab, et 120 000kroonise aastapalgaga (brutopalk 10 000 krooni kuus) inimene võib maksuametilt tagasi nõuda tulumaksu kuni 18 000krooniselt (15% × 120 000 kr) investeeringult. Arvestades töötuskindlustusmaksu ja oletades, et inimene on liitunud teise sambaga, moodustab 18 000 krooni töötaja aastasest netopalgast 20,2%. Kuna veel suuremat osa palgast suudab kõrvale panna tõenäoliselt väga vähe inimesi, tundub 15% piirmäär olevat igati piisav.

Praegust 26% tulumaksu arvestades võib näitena toodud 18 000krooniselt kolmanda samba paigutuselt investeeringule järgneval aastal maksuametilt tagasi nõuda 4680 krooni (18 000 kr × 26%). Kuna järgnevatel aastatel soovib uus valitsuskoalitsioon tulumaksu igal aastal 2% haaval kuni 20%ni kärpida, kahaneks ühesuuruste investeeringute korral maksuametilt tagasinõutava summa hulk. Meie näite andmete põhjal igal aastal 360 krooni (18 000 kr × 2%) võrra kuni 3600 kroonini (18 000 kr × 20%). Kokku niisiis 1080 krooni võrra (4680?3600 krooni).

Ehkki see on piisuke töötaja netopalga 8664kroonise aastakasvu (tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 1000 kroonilt 2000 kroonini + tulumaksu kärpimine 26%-lt 20%-ni) kõrval, kahaneb sellega siiski mõnevõrra kolmanda samba atraktiivsus tavalise väärtpaberiinvesteeringu kõrval.

Reinvesteerimise summad kahanevad

Kui me praeguse tulumaksu korral investeerimine III sambasse 18 000 krooni, saame maksuametilt tagasisaadava tulumaksu näol järgnevatel aastatel investeerida III sambasse raha otseselt juurde panemata veel teisel aastal 4680 krooni (26% × 18 000 kr), 1217 krooni (26% × 4680 kr) ja kas või ka neljandal aastal 316 krooni (26% × 1217 kr). Kokku 24 213 krooni ehk 34,5% algsest 18 000kroonisest investeeringust enam.

20% tulumaksu korral oleks alginvesteeringu võit võrreldes tavalise väärtpaberiinvesteeringuga aga ?vaid? 24,8% (18 000+3600+720+144= 22 464 krooni).

Raha väljavõtmine veidi paraneb

Täiendava kogumispensioni rahaks tegemise korral midagi võrreldes tavalise investeerimisega ebasoodsamaks ei muutu.

Ehkki vastavalt valitud kolmanda samba tootele (vabatahtlik pensionifond, garanteeritud tulususega pensionikindlustus või investeerimisriskiga pensionikindlustus) on raha väljavõtmise korral maksustamise aspektist lähtudes mõningad erinevused, on üldjooned enam-vähem ühesugused.

Kõige soodsam on vähemalt 55aastaseks saanud rahakogujal III samba raha võtta välja regulaarselt elu lõpuni makstava pensioni näol (annuiteedina), mille korral kogutud raha (alginvesteeringu ja teenitud kasumi) pealt tulumaksu maksma ei pea.

10% tulumaksumäär kehtib kolmanda samba väljamaksetele tavaliselt siis, kui inimene soovib kogu teenitud vara korraga välja võtta.

Juhul kui tekib tahtmine kogutud raha millegipärast enne 55. eluaastat kasutada, õnnestub ka see (kergem on see pensionifondi kui pensionikindlustuse kaudu investeerijatel). Ainult sel juhul maksustatakse väljamakse 26% tulumaksuga (peale maksureformi tõenäoliselt siis 20% maksuga ehk siin muutub III samba olukord soodsamaks). Arvestades, et sissemaksete osas on investeeritud summade pealt juba tulumaks tagasi saadud, see eriti suurt kaotust endaga kaasa ei too, kuid ka tulumaksusoodustus on nii igal juhul korstnasse kirjutatud.

Kahel esimesel juhul (eluaegne pension ja peale 55. eluaastat korraga raha väljavõtmine) tuleb esile teine III samba investeeringu positiivne aspekt võrreldes tavalise väärtpaberitehinguga, kus teenitud tulu pealt tuleb maksta tulumaksu täie rauaga hoolimata sellest, kas oled noor või rauk.

Niisiis on kolmas pensionisammas võrreldes tavalise väärtpaberitehinguga soodne nii sisenemisel kui ka väljumisel ning võib olla arukas valik ka tulumaksu alandamise korral.

Raivo Sormunen