Eesti
Filtreeri
Kogumispensioniga 80000 liitujat, maakonnapõhine statistika
Kogumispensioniga on liitunud 80 000 inimest
Kogumispensioniga liitujate arv kasvab oodatust kiiremini
Vigased deklaratsioonid takistavad kogumispensioni osakute jagamist
Kogumispensioniga liitunud 60 000 inimest
Kogumispensioniga on valmis liituma eelkõige noorem põlvkond
Pressibriifing kogumispensioni süsteemi rakendumise hetkeseisust (ettekanded)

Hansa pensionifondid läksid riskile

20.06.03 Äripäev

Kõrge riskiastmega Klementi aktsiaemissioonil osalesid aktiivselt Hansapanga pensionifondid, teised Eesti fondid pidasid aktsia hinda ja riski selgelt liiga kõrgeteks.

Kahjumis ja negatiivse rahavooga Klementi 15,8 mln kroonisest aktsiaemissioonist said Hansapanga kolm pensionifondi kokku aktsiaid ligi poole miljoni krooni väärtuses. Pärast emissiooni ostis Hansa Investeeringud emissioonis osalenutelt juurde veel aktsiaid ligi kolme miljoni krooni väärtuses, millest osa läheb ka pensionifondidesse. Ükski muu pensionifond emissioonis ei osalenud, nagu ka ei osalenud peale Hansapanga fondide teised Eesti avatud investeerimisfondid.

Hansapanga fondide haldamist korraldava Hansa Investeerimisfondide juht Mihkel Õim põhjendas pensionifondide osalemist kõrge riskiga aktsiaemissioonis traditsiooniliselt: leidsime, et risk ja hind on õigustatud. ?Otsime pidevalt portfelli lisaks tavalistele aktsiatele vähemlikviidseid, kuid suure tõusupotentsiaaliga aktsiaid,? rääkis Õim. Ta tõi näite Merko kohta, mis paari aasta tagusest vähelikviidsest aktsiast on tänaseks tõusnud Tallinna börsi enimkaubeldumate hulka. Samas on tõusnud ka aktsia hind.

Õim, kes on ka ise teinud pensionikindlustuse, ütles, et Hansapanga pensionifondide osanikel pole põhjust muretsemiseks. ?Meie portfellis on Klementi hea valik,? märkis Õim.

Ühispanga Varahalduse fondijuht Andrei Zaborski kommentaar Klementi emissioonis mitteosalemise kohta oli: ?Selliste majandustulemuste põhjal ei olnud hind õiglane.? Kui hind oleks olnud 10?20% madalam, oleksime hakanud mõtlema, rääkis ta. Zaborski sõnul oli Ühispanga pensionifondide osalemine veelgi ebatõenäolisem, sest nende puhul peaks portfelli aktsiate sõel tavalise avatud fondiga võrreldes veelgi tihedam olema. Enne kui Klementisse raha investeerida, peaks olema näha esimesi tõendeid, et see ettevõte aktsionäridele ka kunagi tagasi hakkab teenima, lausus Zaborski. Kuidas on võimalik, et kahe suurpanga asjatundjate hinnangud on ühe ettevõtte kohta nii erinevad, vastas Zaborski diplomaatiliselt: ?Eestis on erinevad analüütikute koolkonnad.?

Raimo Ülavere