Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Valitsus kinnitas kärbitud pensionitõusu

14.03.13 ERR

Aprillist tõusevad pensionid keskmiselt 5% võrra, kuigi indeksi alusel pidanuks pensionid kasvama 7%.

Indeksi väärtuse arvutamiseks kasutatav valem, mis arvestab inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumist, andis tulemuseks 1,07, kuid valitsus otsustas kinnitada indeksi väärtuseks 1,05.

Seitsmeprotsendiline pensionitõus tekitanuks rahandusministeeriumi hinnangul liiga suured käärid riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude ja kulude vahel.

Prognoosi kohaselt oleks kogu pensionikindlustuse defitsiit siis üle 300 miljoni euro, mis ohustab riikliku pensionikindlustuse finantsilist jätkusuutlikkust.

Pensionitõusu kärpimist 5%-le põhjendas ministeerium vajadusega teha tasaarveldus, sest majanduskriisi aastatel 2010 ja 2011 oli indeks alla ühe, kuid pensioni suurust ei vähendatud.

Seadus ütleb, et valitsusel on kohustus tasaarvestada erinev indeksi osa viie aasta jooksul.

Pensionide määrad on aprillist järgnevad:

vanaduspension staažiga 15 aastat – 197,6 eurot,
staažiga 30 aastat – 268,4 eurot,
staažiga 40 aastat – 315,6 eurot,
ja staažiga 44 aastat – 334,4 eurot.

Priit Luts