Üle 50-aastasel ei tasu kogumispensioniga liituda
Üle 50-aastasel inimesel ei tasu kogumispensioni süsteemiga liituda, kuna pensionile jäämiseni ei jõua raha eriti kasvada.
- Pension sõltub palga suurusest ja sissemaksete tegemise ajast
- Liitunud pensionär ei saa II sambast raha enne 5 aasta möödumist
“Kui inimene on vanem kui viiekümnene ja teenib keskmisest madalamat palka või investeerib raha pensionifondi, milles on suurem osatähtsus võlakirjadel ja seega madalam tootlus, ei tasu tal suure tõenäosusega II sambaga liitumine ära,” ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna kindlustuse talituse peaspetsialist Kadi Oorn.
Et saadava II samba pensioni suuruse määrab suures osas ära see, kui kaua kohustuslikku kogumispensionisüsteemi sissemakseid tehakse, siis ei ole inimese vanus kõige olulisem tegur, vaid reaalne sissemaksete tegemise aeg.
Pensioni suurus sõltub sissetulekust. Teised tegurid, mis on olulised kogumispensioni suuruse kujunemisel, on sotsiaalmaksuga maksustatava sissetuleku suurus ning pensionifondide tootlus.
Esimesest pensionisambast saadava pensioni arvutamisel on lähtutud arvutuslikult riigi ressurssidest pensioni väljamakseteks ehk sotsiaalmaksu laekumisest ja samas on ka pensione indekseeritud vastavalt kehtestatud reeglitele. Ei ole aga arvestatud vastavusprintsiibiga 40 protsenti meeslihttöölise keskmise netopalga katmisest.
Vastavalt seadusele ei saa inimene, kes alustab maksete tegemist järgmise aasta 1. jaanuarist ja on pensioniealine, enne viie aasta möödumist hakata nautima oma II sambasse kogutud raha.
Kui ta esitab pensionile mineku avalduse enne selle aja möödumist, ei saa registripidaja seda täita, sest kohustuslikud nõuded pole täidetud.
“See viieaastane tähtaeg on pandud selleks, et väiksem kogumisperiood – näiteks mõni kuu – ei annaks vajalikku efekti. Seaduse mõtte järgi peaks seega vabatahtlik pensionieelikust liituja mõtisklema mitte niivõrd oma vanuse üle, kuivõrd selle üle, kui kaua ta tahab veel tööturul toimetada,” ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna kindlustuse talituse juhataja kt Siiri Tõniste.
Seadus ei keela töötamist. See, et inimene vahetult pärast liitumist saab pensioniealiseks, ei mängi Tõniste sõnul rolli, sest seadus ei keela tal pensionärina edasi töötamast. Nüüd peab aga iga liitunud inimene otsustama, mis talle pärast vanaduspensioni ea saabumist kasulikum on: 1) kas jätkata töötamist ja säästa palgast kaks protsenti pensionifondi, saades samal ajal riiklikku (I samba) pensioni või 2) lõpetada töötamine, mistõttu kaks protsenti pensionifondi ei lisandu ning elada vaid riiklikust (I samba) pensionist, kuni tal tekib õigus saada kogumispensioni. “Minu kogemus näitab seda, et vanemad inimesed on oma liitumist üsna korralikult kaalunud,” lisas Tõniste.
Enne kevadet kehtinud regulatsioon oli Tõniste sõnul üpris ülekohtune, sest niipea kui pensioniiga saabus, oli inimene sundseisus ning tema õigus koguda II sambasse lõppes. “Kuna see oli kevadel üks enim esitatud küsimusi, siis otsustasimegi süsteemi ümber teha ja muuta see töötavale pensionärile sõbralikumaks,” ütles Tõniste.
Kogumispensioni kindlustusleping sõlmitakse kuni kindlustusvõtja surmani. Kindlustuslepingut ei sõlmita siis, kui kogu kohustuslikesse pensionifondidesse kogunenud summa on väiksem kui kahekordne rahvapension (praegu 1600 krooni).
Anti Ronk