Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Töötavate pensionäride pension suurenes vastavalt makstud sotsiaalmaksu suurusele

06.04.10 Sotsiaalkindlustusameti pressiteade

Riiklikud pensionid tänavu indekseerimisega ei muutunud, mõnevõrra suurenes üksnes töötavate pensionäride pensioni kindlustusosak – vastavalt igaühe personaalsele aastakoefitsiendile.

 Ligi 128 000 pensionärile, kes möödunud aastal töötasid, arvutati pensionikindlustuse registri andmete alusel personaalne aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suurenes ka igaühe pensioni kindlustusosak ning seega kogu pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud, kas täistööajaga või vähem. Pension suurenes vastavalt isiku palgalt arvestatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurusele.
 
Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel arvutati eelmise aasta eest koefitsient 1 sellele isikule, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2009. aastal oli keskmiselt 11 250 krooni kuus ja ta ei olnud ühinenud pensioni II sambaga.
 
Kui eelmise aasta keskmine töötasu oli nimetatud summast väiksem, siis on aastakoefitsient väiksem kui 1 ja pension suurenes suhteliselt vähe. Need inimesed, kes teenisid nimetatud summast suuremat töötasu ja maksid seega ka rohkem sotsiaalmaksu, said aastakoefitsiendi suurema
kui 1 ja nende pension suurenes rohkem. Aastakoefitsiendi 1 väärtus on võrdne kehtiva aastahindega 67, 935 krooni.