Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Teise samba makseid jätkas enam kui kolmandik liitunutest

17.12.09 Eesti Päevaleht

Kogumispensioni teise samba sissemaksete jätkamist soovis üle 200 000 inimese ehk 37 protsendi liitujatest.

Aastatel 1942-1954 sündinutest, kellele riik lisab avalduse esitamisel ka omapoolse neli protsenti, jätkavad sissemakseid ligi 19 000 inimest, see on 45 protsenti vastavas vanuses inimestest, teatas rahandusministeerium.

Maksete jätkajatest on viimasel kuuel kuul omanud sissetulekut 82 protsenti, mittejätkajatel on see protsent 73. Aastatel 1942-1954 sündinutest, kes otsustasid esitada maksete jätkamise avalduse, omas sissetulekut 94 protsenti. Samuti on jätkajate keskmine sissetulek olnud ligi 13 700 krooni ehk 18 protsenti kõrgem kui mittejätkajatel.

Kõige enam jätkasid makseid 75-protsendilise aktsiariskiga fondidega liitujad (85 protsenti), suurima liitujate arvuga 50-protsendilise aktsiariskiga fondides jätkasid makseid 37,3 protsenti, ning konservatiivsete fondide puhul oli vastav protsent 35. LHV ja Nordea kliendid oli aktiivseimad avalduste tegijad (55 protsenti), samas kui Swedbanki klientidest otsustas avalduse esitada 29 protsenti.

Aastatel 1942-1954 sündinud isikute eest teeb riik sissemakseid umbes 115 miljoni krooni ulatuses.