Uudised

Soome pensionifondide varade maht ulatus riigi pensioniliidu TELA andmeil 2004. esimese poolaasta lõpul 83,5 miljardi euroni ehk 1,3 triljonit krooni.

Viimase kuue ja poole aastaga on meie põhjanaabrite pensionivarade maht kasvanud kaks korda. Ühe inimese kohta on soomlastel pensionifondides, kindlustusseltsides ja pensionisihtasutustes raha 252 000 krooni. Eestlased on kogunud teise ja kolmandasse pensionisambasse ja kindlustusseltsidesse pensioniraha kokku umbes 3 miljardit krooni, mis teeb ühe elaniku kohta vaid 2200 krooni ehk üle saja korra vähem kui Soomes.

Kui vaadata pensionivarade mahu suhet SKPsse, on lood mõnevõrra paremad, kuid ka seal on Soome edumaa 2,5% versus 55% Eesti ees hetkel kättesaamatult suur.

Kui alles pensionikogumise algfaasis olevas Eestis on suurem jagu pensionivara fondides, siis Soomes oli 2004. esimese poolaasta lõpus kindlustusseltsides ligi 58% pensionikogujate rahadest. Viimastel aastatel pole suurt midagi muutunud. Pea sama suur osa (60%) oli pensionivaradest seltsides ka 1999. aastal.

Eestis võib kindlustusseltside osa hakata pensioniturul kasvama alles siis, kui läheb suuremaks pensionide väljamaksmiseks, kuna kohustusliku kogumispensioni (teise pensionisamba) raha kättesaamiseks tuleb pensionikogujal sõlmida kindlusseltsiga leping.

Soome erasektori käes oli paar kuud tagasi 60,9 miljardit eurot ehk ligi kolmveerand Soome pensionirahadest. Viimastel aastatel on erasektori käes oleva pensioniraha hulk TELA statistika põhjal mõne protsendipunkti võrra vähenenud.

Raha liigub Soomest välja ja aktsiatesse

Samas on muutunud viimasel ajal kõvasti investeeringute paigutus regioonide lõikes ning mõnevõrra ka varade struktuur. Näiteks on Soome investeeringute osakaal langenud pensionivarades nelja viimase aasta jooksul 59,4%lt 35,8%ni ning eurotsoonist välja tehtud investeeringute osakaal tõusnud 13,4%lt 24,9%ni.

Soomlaste pensionivarade paigutus on viimaste aasta jooksul muutunud riskantsemaks. Aktsiate osakaal on tõusnud varade hulgas kahe aastaga 24,2 protsendilt 31,4 protsendile. 1997. aastal oli aktsiatesse ja konverteeritavatesse võlakirjadesse investeeritud veel vaid 12,4% pensionirahast. Ligi pool rahast on võlakirjade all, väiksemad mahud on investeeritud kinnisvarasse või antud välja laenudeks.

Pensionide maksmiseks läheb umbes 11–12% Soome sisemajanduse kogutoodangust, mis on veidi kõrgem näitaja kui Eestis.

Soome pensionisüsteem koosneb riiklikust pensionisüsteemist, seadusjärgsest ning inimese sissetulekust sõltuvast era- ja avaliku sektori pensionist ja vabatahtlikust pensionisüsteemist. Viimase osa on küll kõige marginaalsem, kuid TELA andmeil on see kõige kiiremini kasvav pensionisüsteem ning aitab inimestel oma pensione suurendada.

Tavaline pensionilemineku iga on Soomes 65 eluaastat, kuid keskmiselt minnakse pensionile juba 59aastaselt. See on aga halb fakt, kuna sarnaselt teiste arenevate riikidega on Soomes probleemiks elanikkonna vananemine, mille tulemusena töötajate/pensionäride suhtarv kahaneb. Tapio Klaavo, Janne Saloneni, Erkki Tenkula ja Reijo Vanne analüüsi kohaselt võivad 2050. aastaks riiklikud pensionikulud võtta juba 16% riigi sisemajanduse kogutoodangust.

Raivo Sormunen