Eesti
Uudised
Filtreeri
Kristina Traks: lastele rahakogumine – kuidas ja milleks?
Teise samba fondid on kasvatanud vara viiendiku võrra
Fondivahetusel võidutses LHV
Nordea võttis üle ERGO pensionifondide valitsemise
Pensionifondide maht kasvas rekordkiirusel
Eesti on pensioni jätkusuutlikkuse indeksi pingereas 11. kohal
SEB: veerand värsketest pensionäridest jätkasid tööl käimist

SEB: veerand värsketest pensionäridest jätkasid tööl käimist

04.07.14 ERR.ee

2013. aasta lõpus oli Eestis ligi 22 000 vanaduspensionäril õigus saada II sambast raha, kuid väljamaksete avalduse esitas 16 388 inimest ehk veerand vanaduspensioni ikka jõudnutest jätkasid tööl käimist ja II sambasse kogumist.

Keskmiste näitajate põhjal on II samba kontole pensioniealisel kogunenud üle 6600 euro, mille väljamaksmiseks on kolm võimalust: II samba pensionileping, fondipension või ühekordne väljamakse, teatas SEB pressiesindaja.

“Kuna II pensionisamba väljamaksete teema muutub üha aktuaalsemaks, siis kindlustuslepingu sõlmimisel tasub tähelepanu pöörata kolmele näitajale – garanteeritud aastaintressi määrale, lisakasumile, mida on kindlustusselts lisaks regulaarsele pensioni väljamaksmisele kohustatud jaotama ja oodatavale elueale, mida kasutatakse väljamaksete hinnastamisel,” ütles AS SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Holsti sõnul on tänased II samba pensionärid tavapärase 30–40 aasta asemel kogunud vara vaid 10 aastat, mistõttu on II samba mõju keskmisele vanaduspensionile pigem tagasihoidlik.

“2013. aastal oli kindlustusseltsiga sõlmitud II samba pensionilepingu suurus keskmiselt 47 eurot kuus (aasta varem 44 eurot), fondipension 33 eurot kuus ja keskmine ühekordne väljamakse 927 eurot,” sõnas Holst.

Juhul kui isik liitus II sambaga 2002. aastal, jätkas sissemakseid perioodil 2010-2011, tal oli kogu selle aja keskmine palk, tema varade tootlus kõikide fondide keskmine ning ta jäi 2014. aastal pensionile, siis ulatuks tema pensionivara maht 6651 euroni.

“Kuid tulevikus loomulikult proportsioonid muutuvad. Kui eeldada, et alates II samba loomisest 2002. aastal lisapensioniraha kogunud meesterahvas läheb 2037. aastal pensionile, siis keskmise palga puhul on temal kogunenud 60 000 eurot,” märkis Holst.

Aasta aastalt suureneb nende inimeste arv, kelle kontole on kogunenud üle 50-kordne rahvapensioni määr ehk üle 7449 euro ning kes sõlmivad elukindlustusega lepingu, mille alusel kohustub selts maksma pensionimakseid kuni lepingu sõlminud isiku surmani.

Eelmisel aastal sõlmis kindlustusseltsiga pensionilepingu 12,6 protsenti II samba väljamakse saajatest. Pooled praegustest II samba väljamakseid saavatest isikutest on sõlminud fondipensionilepingu ehk nende pensionikontole kogunenud osakute väärtus jääb 1489,8 ning 7449 euro vahele. 36,4 protsenti on saanud ühekordse väljamakse pensionifondist ehk pensionikontole on kogunenud osakute väärtus alla 1489,8 euro.

Kokku on Eestis ligi 656 000 II pensionisambaga liitunut, neist üle 148 000 kogub pensionit SEB-s. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis ligi 303 000 vanaduspensionäri ning tänase sündimustaseme püsimise korral jõuab üle 65-aastaste arv Eestis praeguselt 18 protsendilt 2050. aastaks 25 protsendile.