Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

SEB: vanemad inimesed peaksid jätkama makseid II sambasse

27.07.09 E24

SEB pank soovitab suurema pensioni saamiseks inimestel jätkata järgmisel aastal makseid II sambasse hoolimata sellest, et riik oma maksed külmutab. Eriti oluline on panga sõnul makseid jätkata neil, kel on pensionini vähem aega.

Keskmist palka teeniv maksete jätkaja kogub SEBi arvutuste kohaselt mittejätkajaga võrreldes 30 aastaga 8,6 protsenti ehk 78 000 krooni suurema pensionivara, eeldusel et tootlus on 6 protsenti ning keskmine aastane palgakasv 3 protsenti.
Võit maksete jätkamisest on veelgi suurem neil, kel on pensionini vähem aega. Näiteks 10 aastaga kogub keskmist palka teeniv maksete jätkaja mittejätkajaga võrreldes 22 protsenti suurema pensionivara.

Maksete jätkamise positiivne pool on SEBi kinnitusel ka see, et praeguses majandusolukorras on osakuhind madal.

Negatiivne pool on ebakindlus, kuna riik ei pruugi pidada lubadust oma maksed II pensionisambasse taastada. Samuti on SEBi sõnul III sambasse pensionivara kogumine võrreldes II sambaga paindlikum.

Praegu maksab II pensionisambasse töötaja 2 protsenti oma brutopalgast ning riik lisab summa, mis moodustab 4 protsenti töötaja palgast. 

Tuleval aastal kavatseb riik aga mitte teha makseid II pensionisambasse ning aastal 2011 maksta vaid 2 protsenti.

Kui II sambasse pensioni kogujad esitavad sügisel avalduse endapoolsete sissemaksete sellest hoolimata jätkamiseks, siis lisab riik nende sambasse aastatel 2014-2017 6 protsenti brutopalgast.

Avalduse mitteesitajad ei tee järgmisel aastal makseid II sambasse ning 2011. aastal maksavad vaid 1 protsendi. Nende sambasse lisab riik aastatel 2014-2017 aga 6 protsenti vaid juhul, kui nad teevad sel ajavahemikul makseid 3 protsenti. Vastasel juhul lisab riik 4 protsenti.

Seni kehtinud süsteem, kus töötaja maksab 2 ning riik 4 protsenti, kehtib ka aastatel 2012-2013 ning peaks lõplikult taastuma aastal 2018.

Erandlikus olukorras on aastatel 1942-1954 sündinud. Kui nemad esitavad avalduse maksete jätkamiseks, siis nende jaoks nii riigi kui nendepoolsete maksete tegemine vahepeal üldse ei muutu.

 

Laura Raus