Eesti
Filtreeri
Pensionifondide hetketootlused tulevikku ei ennusta
Kes maksab meile pensioni
Raha hoogsale kasvule fondis eelneb pikk ooteperiood
Investorid eelistavad aktsiatele fonde
Pensionikeskus: Eesti Ühispanga fondide info avaldamise lõpetamine

2002

Mastaapne pensionikampaania põhjustas massilise liitumise
Üle 50-aastasel ei tasu kogumispensioniga liituda

Sampo punase laterna rollis

03.07.09 Äripäev

Teise samba fondidest paistis teises kvartalis väikseima tootlusega silma Sampo progressivne pensionifond Sampo Pension 50, mille teistest väiksema tootluse põhjus võib-olla raha ja kvaliteetvõlakirjade suur osatähtsus.

Teises kvartalis olid nii II kui ka III pensionisamba fondide tootluste vahed Eestis väga suured. Kui suurima tootlusega pensionifondide tiitlid läksid eri varahaldusfirmadesse (kaks SEB-l ja kaks LHV-l), siis neljas kategoorias kolme väiksema tootlusega fondid oli Sampol ja üks ERGO-l.

Sampo: tuleb vaadata pikemat perspektiivi

Sampo fondijuht Aari Stalde ütles Äripäevale, et konkreetse kvartali tulemusest olulisem on see, kuidas fondil läheb pikas perspektiivis. Ta märkis, et lisaks tootlustele tuleks vaadata, millise hinnaga (st riskiga) tulemused saavutati.

Sampo pensionifondide selle aasta senist tootlust mõjutasid peamiselt kolm tegurit – Eesti varem restruktureeritud investeeringutega seotud allahindlused, aktsiainvesteeringute teadlik madal riskitaluvus ning pikaajalise strateegia prevaleerimine lühiajalise strateegia üle.

LHV pensionifonde juhtiv Andres Viisemann ütles, et LHV fondide kõrget tootlust seletab aktsiate suurem osakaal kvartali alguses, kui aktsiaturud tegid kõikjal maailmas võimsa tõusu. “Alates maist oleme me siiski aktsiate osakaalu vähendanud, kuna kardame, et maailmamajandus ei kosu veel niipea,” lisas ta.

Oluline aktsiate ja raha suhe fondis

Pensionifondide tootlust mõjutas arvatavasti rohkem see, kui suur oli aktsiate osakaal võrreldes raha osakaaluga.

Sampol oli kuu aega enne kvartali lõppu (värskemad fondiaruanded pole veel avalikud) viiest suuremast investeeringust kaks arvelduskontod – kokku 37,47% fondi varadest. Saksamaa ja Prantsusmaa valitsuse võlakirjades oli 13,01% ja võlakirjafondis DI Euro Corporate Bond Fund 4,93% varadest. Viis suuremat investeeringut moodustasid kokku 55,41 protsenti varadest.

Swedbanki fondil K3 oli 31. mai seisuga rahas ainult 4,3% varadest, aktsiates 45,4%, võlakirjades 44,5%, kinnisvaras 4,6% ja mujal 1,2%.

LHV portfellis leidub kõige rohkem võlakirju

SEB Progressiivse pensionifondi varadest 42,9% olid aktsiates, 37,2% võlakirjades, 4,7% alternatiivsetes investeeringutes ning rahas ja tähtajalistes hoiustes 14,4%.

LHV Maailma Aktsiate nimelises teise samba pensionifondis oli 26,2% aktsiates ja 73,8% võlakirjades. LHV pensionifondis Uued Turud oli võlakirjade osakaal 65,4%, aktsiates on 34,6% varadest.