Uudised

Pensionireform, erinevalt haldusreformist, on käivitunud hästi, kuna kolme aastaga on nn teise sambaga liitunud 65–70% reaalselt töötavast elanikkonnast. Erakätes pensionifondid on teise samba pensionimakseid keskmiselt kasvatanud 27%, aastas seega umbes kaheksa protsenti. Pole paha.

Äripäev, kes omal ajal kritiseeris mõningaid teise samba loomise põhimõtteid, jääb enda juurde selles, et pensioni teine sammas pole absoluutselt parim, küll aga üks tõsiselt võetav tuleviku kindlustamise viis.

Me kritiseerisime omal ajal teise samba sunduslikkust – võimalik, et tänu sellele muutus teine sammas vabatahtlikuks vanematele inimestele, säilitades kohustuslikkuse klausli vaid tööturule sisenejatele, noortele. Kuid pikaajalisem investeerimine ongi üldjuhul tulemuslikum kui lühiajaline, noortel on potentsiaalne kasu suurem kui vanadel.

Kahjuks ei saa aga teisest sambast enam väljuda. Kes soovib seetõttu lugeda teise samba tööjõule peale pandud kaheprotsendiseks maksuks, sellel on see õigus. Paindlikum on kolmas sammas, mille makseid saab vajadusel katkestada ja jätkata. Pensioniraha kasvatajad ehk fondihaldurid on ju mõlemal sambal samad. Omal ajal tegimegi ettepaneku II ja III sammas liita, võttes üle kummagi plussid.

Äripäev ei ole kindel, kas kõik teise samba vabatahtlikult valinud inimesed ikka teavad, et tulevikus on nende riikliku pensioni kindlustusosak viiendiku võrra väiksem. Skeem 2+4 on atraktiivne liitumisel, pensionipõlve kättejõudmisel võtab riik aga oma neli protsendipunkti sotsiaalmaksust tagasi. See aspekt ei ole teadvustunud seetõttu, et teise sambaga liitunuist on vähesed pensioniikka jõudnud.

Veel üks argument: keskmine vanaduspension on statistikaameti kõige värskematel andmetel kolme aastaga kasvanud 43%: 2002. aasta esimese kvartali 1615 kroonilt 2005. aastal 2302 kroonile. See teeb iga-aastaseks kasvuks ca 13 protsenti. Need andmed pole jõudnud arvestada selle aasta 1. aprillil ja 1. juulil toimunud pensionitõuse, tõsi, ka kolm aastat tagasi toimusid neil kuupäevadel pensionitõusud.

Seega on pensionide indekseeriv tõstmine (sotsiaalmaksu laekumise kasvu ja tarbijahinnaindeksi kasvu aritmeetiline keskmine) koos pensioni lisatõusudega olnud kiirem, kui on suutnud teise samba pensionifondid raha kasvatada. Kas neli protsendipunkti sotsiaalmaksu oleks võinud minna hoopis ühisesse katlasse ja teenida kokkuvõttes enam pensioni? Kes liitus kolme aasta eest teise sambaga ja läheb nüüd pensionile, see võib kaotada.

Samas sõltuvad pensionitõusud peale indekseerimise tugevasti ka poliitikutest: helded ollakse enne valimisi, aga valimiste vaheajal jällegi kitsimad. Pensionifondid on õnneks päevapoliitikast vabad. Demograafiline situatsioon tulevikus pigem halveneb kui paraneb.

Lisaks on töötaja enda makstud 2% brutopalgast üsna hästi investeeritud, sest 8% aastas pole halb tootlus. Kuid Eesti nominaalne sisemajanduse koguprodukt on kiiremini kasvanud, mis on teinud võimalikuks riikliku vanaduspensioni üsna kiire tõusu. Win-win.