Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Riik plaanib pensionäre eurost otsepostituse teel teavitada

10.06.10 Postimees

Sotsiaalministeerium kavatseb novembris-detsembris teavitada eurole üleminekust otsepostituse teel kõiki riigi pensionäre.

Sotsiaalministeeriumi meediasuhete nõunik Jana Rosenfeld ütles BNS-ile, et igale pensionärile eraldi on kavas koju saata kiri, kus on kirjas pensioni suurus eurodes ja selle arvutuskäik.

Infovoldiku täpsem sisu on tema sõnul praegu veel lahtine – näiteks pole veel otsustatud, kas sinna lisatakse ka info toetuste kohta. «Osal pensionäridel on ka puudega inimese toetust vaja,» selgitas ta.

Euro kasutuselevõtu kommunikatsioonistrateegias on kirjas, et aasta lõpus otsepostituse teel pensionäridele saadetava infovoldiku annab sotsiaalministeerium välja augustis.

Septembris annab ministeerium kommunikatsioonistrateegia põhjal välja sotsiaaltoetuste saajatele suunatud infovoldiku eurole ülemineku praktiliste aspektide ja toetuste ümberarvutamise põhimõtete kohta.

Rosenfeldi sõnul on plaanis teha voldik peretoetuste ja teiste toetuste kohta, mida hakatakse jagama laiali läbi liitude ja ka pensioniameti kaudu.

Ta märkis, et voldikuid ei saa hakata koostama enne, kui on kinnitatud Eesti eurole ülemineku ametlik kurss.

Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu (Ecofin) peaks kinnitama Eesti vastuvõtmise eurotsooni ja vahetuskursi 13. juulil.

Rosenfeldi sõnul peab arvestama ka sellega, et osade toetuste suurused kinnitab igaks järgmiseks aastaks riigikogu. Seda teeb parlament tavaliselt septembris.

Raha sotsiaalministeeriumi infovoldikute koostamiseks, nende otsepostituseks ja laialijagamiseks tuleb Rosenfeldi sõnul riigieelarvest, see on osa üleüldisest riigi teavitussüsteemist.

Infovoldikute tehniline teostus on veel lahtine, märkis ta.