Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Riigil pole tuleval aastal pensionite maksmiseks raha

01.08.08 Äripäev

2009. aastal kasvavad pensionid selle aasta omadega võrreldes 2,7 miljardit krooni, moodustades 21% riigieelarvest. Riik ei suuda pensionitõusu aga sotsiaalmaksust katta.

Pensioniindeksit ehk pensionide suurust arvestatakse igal aastal uuesti ning see sõltub tarbijahinnaindeksi ning sotsiaalmaksu laekumise aastasest kasvust.

Seetõttu kulub tuleval aastal pensionite maksmiseks rohkem kui viiendik kogu planeeritavast riigieelarvest ehk 20,4 mld krooni. Seda kõike ei suuda riik katta sotsiaalmaksust, selgitas rahandusministeerium riigieelarve tagamaid.

Nii inflatsioon kui sotsiaalmaksu kasv on olnud oodatust kõrgem, mistõttu kasvavad tuleval aastal ka pensionid rohkem kui muidu.

Pensionid pole rahandusministeeriumi ainus mure. Hüppeliselt suureneb ka välisfinantseerimise ja kaasfinantseerimise ning haigekassa eraldiste maht, kuid paljud riigieelarve laekumised on sihtotstarbelised.

See tähendab, et neid ei tohi aukude lappimiseks kasutada, isegi kui riigikassas raha tegelikult on.