Uudised

Prantsusmaa ametiühingud korraldasid eile üleriigilise suurstreigi, et protestida valitsuse plaani vastu sundida töölised täispensioni väljateenimiseks senisest aasta rohkem tööd rügama.

Valitsus nõuab töölistelt riikliku täispensioni saamiseks, et nad töötaksid senise 40 aasta asemel 41 aastat. Samuti tahetakse vähendada õpetajate üldarvu riigis.

Eilsel streigil oli esimeste hinnangute kohaselt siiski piiratud mõju, sest näiteks ühistransporti mõjutas riigi kahes suuremas linnas Pariisis ja Lyonis transporditöötajate tööseisak minimaalselt.
Ka enamik tähtsamatest raudteeliinidest tegutses graafiku järgi. Rahvusvaheliselt olulised Euroopa suurlinnu ühendavad kiirrongiliinid, nagu näiteks Pariisist Londonisse sõitev Eurostar, pääsesid samuti liiklusseisakust.

Lennufirma Air France teatas aga siiski, et Pariisi suuruselt teises, Orly lennujaamas lükkuvad lennud ilmselt edasi.

Kõik koolid olid nädal aega pärast eelmisel neljapäeval toimunud laialdast õpetajate streiki eile avatud.

Massid tänavatele

Ametiühingutegelaste sõnul saab streigi edu hinnata aga alles siis, kui nad kokku loevad, mitu inimest eilsetel miitingutel osales. Näiteks ainuüksi peamisele, Pariisis toimunud meeleavaldusele oodati 500 000 inimest.

«Täna pole eesmärgiks kõiki streikima saada,» ütles ametiühingute katusorganisatsiooni juht Bernard Thibault uudisteagentuurile Reuters. «Meeleavalduste hulk tõestab, et surve alla sattunud valitsus peab oma plaanid üle vaatama,» lisas ta. Peale transporditööliste streikisid eile ka muude tegevusalade esindajad. Meelt avaldasid nii sadamatöötajad, kellele ei meeldi valitsuse plaan erastada osa nende tööstusest, kui ka kõrgete kütusehindade vastu protesteerivad kalurid. Viimased on suutnud juba mitmendat päeva Prantsuse laevanduselu segada. Calais’ sadamas ei saa nende tegevuse tõttu veoautod sadamatest välja sõita, kuna sadamatöötajad blokeerivad teid, ja  Marseille’ linna sadamas takistavad kalurite paadid ja laevad mereteed.

Paratamatud sammud

Valitsus kinnitab, et kasvav keskmine eluiga koos töötajate hulga vähenemisega toob paratamatult kaasa selle, et pensioniiga peab tõstma, nii nagu seda on tehtud mujal Euroopas. Rahva vastumeelt loodetakse aga lahjendada lubadusega mitte tõsta tööstaaži suurendamisega samaaegselt pensionile jäämise alamvanust 60-lt 65-le. Selle sammu on aga juba näiteks ette võtnud mitmed prantslaste naaberriigid – Ühendkuningriik ja Itaalia. Aasta eest reformilubaduste abil võimule saanud president Nicolas Sarkozy on aga kogu kriitikast ning meeleavaldustest hoolimata veendunud, et rahvas võtab varem või hiljem tema algatatud muudatused omaks.

Hendrik Vosman