Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Piirangud pensionifondi investeerimisel

28.03.02 Äripäev

Rahandusminister Harri Õunapuu allkirjastas eile määruse, millega kehtestatakse piirangud kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel väärtpaberitesse.


Tegemist on täiendavate piirangutega lisaks investeerimisfondide seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatule, mille põhieesmärgiks on tagada
pensionifondide suurem usaldusväärsus.

Määruse kohaselt piiratakse investeerimist nende emitentide väärtpaberitesse, kes asuvad väljaspool neid riike, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD). Juttu on muu hulgas sellistest riikidest nagu Sloveenia, Leedu, Läti, Bulgaaria, Rumeenia, Venemaa, Ukraina, Kasahstan. Selliste riikide emitentide väärtpaberitesse võib maksimaalselt kokku investeerida kuni 30% pensionifondi varast. Seda muidugi ainult juhul, kui pensionifondi tingimustes on need riigid ja vastavad võimalused ette nähtud.

Teise olulisema nõudena on ette nähtud, et ilma investeerimisreitinguta emitentide võlakirjadesse ja muudesse võlaväärtpaberitesse ei või investeerida rohkem kui 30% pensionifondi varast.

Samuti kehtestatakse määrusega ka piirangud kohustusliku pensionifondi vara investeerimisel rahaturuinstrumentidesse, investeerimisfondide osakutesse ja
aktsiatesse ning välisvaluutas nomineeritud väärtpaberitesse.