Uudised

Pensionisüsteemi käivitajad on reformi senise kuluga rahul, ehkki süsteemi luues arvestati pea kaks korda väiksema tootlusega.

Pensionireformi komisjoni liikme ja rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna juhataja Veiko Tali hinnangul on fondide kolme aasta kõrge tootlikkus positiivne, kuid kaugele ulatuvate üldistuste tegemiseks peab ta seda perioodi liiga lühikeseks. “Kui tegime prognoose ja pensionifondi planeerisime, siis vaatasime ikkagi pikaajalist reaaltootlust ja lähtusime aastas sellistest numbritest nagu 5% ja natuke enam,” lausus Tali.

Pensionikeskuse projektijuhi ja Tallinna Börsi juhatuse liikme Kaidi Oone sõnul on edu taga just fondide hea töö, kuid arvestada tuleb ka hea ajastusega, sest pensionifondide turule mineku ajal oli turg madalseisus, millest praeguseks ollakse välja tulnud.

Kolmesambaline kogumispension on küll edukalt käivitunud, kuid selle koostamine nõudis valitsuselt aastatepikkust vaidlemist. Uue pensionireformi vajalikkuse otsustas 1997. aasta Mart Siimanni valitsus, kuid reaalselt käivitus see alles 2002. aastal. Esimesena, 1998. aastal hakkas toimima vabatahtlik kogumispension ehk kolmas sammas.

Teravamad vaidlused toimusid riikliku ning kohustusliku kogumispensioni finantseerimise üle. Problemaatiliseks kujunes ka sotsiaalmaksu jagunemine I ja II samba vahel. Rahvaliidu hinnang pensionireformile oli väga kriitiline, aseesimehe Mai Treiali arvamuse järgi on kohustuslik kogumispension kasulik ainult jõukamatele.

Rahvaliit ei tagane oma tollastest seisukohtadest ka praegu. Nende esindaja, Riigikogu liikme Janno Reiljani sõnul peab riik vastutama tehtud otsuste eest ning leidma raha nii jooksvate kui ka tulevaste pensionide jaoks.

Rahvaliitlasest rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul on kogumispensioni käekäik olnud väga edukas. “Riigi seisukohast on oluline tagada jätkuvalt stabiilne keskkond pensionifondide arenguks, et tänaseks saavutatud head tulemused ning inimeste usaldus süsteemi vastu püsiks ka tulevikus.”

Kadri Masing