Uudised

Euroopa riigid püüavad ellu viia ebapopulaarseid reforme, et vananenud pensionisüsteemid uue reaalsusega vastavusse viia ja pensionisüsteeme pankrotist päästa.

Uus reaalsus on pikem eluiga ja väiksem sündivus, millega Euroopa tööealine elanikkond on viiekümne aasta pärast 40 miljoni inimese ehk 18% võrra väiksem. 30 aasta pärast on Euroopas iga kolme töötaja kohta kaks pensionäri.

IMFi endine peaökonomist Kenneth Rogoff ütles ajalehes Wall Street Journal, et Prantsusmaa kritiseerimise asemel 3% defitsiidinõude täitmata jätmise eest vääriks riik tunnustust ametiühingute vastuseisust hoolimata läbi surutud pensionireformide eest.

Ka Itaalias plaanib valitsus reformidega jätkata, ehkki ametiühingud lubavad 24. oktoobril protestiks üldstreigi korraldada. Itaalia on paraku neid riike, kus riiklik pensionisüsteem neelab aastas juba 15% SKTst ning sündivus on maailma madalamaid. Nii pöördus peaminister Silvio Berlusconi läinud nädalal teleesinemises rahva poole, et selgitada reformide möödapääsmatust.

Ettepanek on tõsta aastast 2008 pensioniõiguslikku iga 60 aastalt 65 aastale ning pikendada riikliku pensioni saamiseks nõutud tööstaaþi 35 aastalt 40-le. 57aastaselt, nagu praegu, enam pensionile jääda ei saaks.

Prantsusmaal ei andnud valitsus samuti protestijatele järele, ehkki juuni alguse üldstreik riigi peaaegu halvas. Kuulutades pensionireformi “vabariigi püsimise küsimuseks”, surus peaminister Jean-Pierre Raffarin läbi avaliku ja erasektori töötajate pensionisüsteemi ühtlustamise ning nõutud tööstaaþi pikendamise 35 aasta asemel 42 aastale.

Streikidest hoolimata surus tänavu pensionireformi läbi ka Austria, kus riiklike pensionide rahastamiseks läheb praegu 15% SKTst. Prantsusmaal ja Saksamaal on summa umbes 12% SKTst.

Mujal Euroopas, kus reformidega varem alustati, nagu Skandinaavia riikides, Hollandis ja Šveitsis, probleemid nii suured ei ole. Seal on osa pensionisüsteemi raskusest esimesest ehk riiklikust sambast juba teise ja kolmandasse sambasse nihutatud. Suurbritannias ja USAs on riigi kulutused pensionisüsteemile 5–6% SKTst.

Euroopa suurim riik Saksamaa alustas pensionireformi 2001. aastal, käivitades riikliku süsteemi kõrvale erapensionifondide süsteemi. Paraku on sellega liitunud vaid 2,8 miljonit riigi 82 miljonist elanikust. Seitse kümnendikku pensionisüsteemist pärineb jätkuvalt Bismarcki ajast. Nüüd kaalub Saksa valitsus pensioniõigusliku ea tõstmist 65 aastalt 67-le.

Pensioniprobleemi lahendamiseks on riigid valinud erinevaid abinõusid. Mõned on pikendanud nõutud tööstaaþi või tõstnud pensioniõiguslikku iga. Ka üksi firmapensionidele ei saa loota – USAs on firmade pensionisüsteemi puudujääk ca 400 miljardit dollarit ning Suurbritannias 265 miljardit dollarit.

Sirje Rank