Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Pensioniiga Eestis lähiaastail ei tõuse

14.07.08 Eesti Rahvusringhääling

Eestis ei ole lähiaastatel plaanis tõsta pensioniiga, küll aga soovitakse ümber vaadata Nõukogude ajast pärit eripensionite ja väljateenitud aastate pensionite süsteem.

Majandusanalüütikute sõnul peaks Eesti aga kaaluma pensioniea tõstmist, mida peavad lahenduseks teised Euroopa riigid, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Saksamaa suurendas eelmisel aastal pensioniiga 65 aastalt 67 aastani, samasugune seadus läbis mõned nädalad tagasi ka Tšehhi parlamendi alamkoja.

Eestis on meestel pensionieaks praegu 63 ja naistel 58 kuni 63. Praegu on vanaduspensionäride ja töötajate suhe 1,8, kuid aastaks 2030 vaid 1,5. Valitsus peab aga tähtsamaks vähendada nende inimeste arvu, kes lähevad pensionile enneaegselt.

Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor ütles, et Eesti ei ole suutnud luua asendust nõukogude ajast pärit soodustingimustele ja väljeteenitud aastate pensionile, mistõttu lähevad paljud inimesed pensionile enne 63 eluaastat. “Kinni maksab selle kõik riiklik Pensionikindlustus.

Sotsiaalkindlustusameti andmetel läks 2007. aastal ligi 17 protsenti pensionisaajatest pensionile ennetähtaegselt, ja 21 protsenti soodustingimustel. Praegu valitsuses menetletav sooduspensionide reform tegeleb just selle küsimusega. Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul tegeleb valitsus aga vale probleemiga.

“Need probleemid ei ole omavahel üldse seotud, sellepärast et eripensionid ei lahenda probleemi, see on sotsiaalse õigluse küsimus. Meie madalad pensionid on tingitud sellest, et meil on pensionäride ja töötajate suhtarv vilets,” ütles Vitsur.

Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi professor Lauri Lepik leiab, et olukorras, kus ennetähtaegselt või soodustingimustel erinevatel alustel pensionile minevate inimeste osakaal on niivõrd kõrge, suurendab pensioniea tõstmine pensionide kättesaadavuse ebavõrdsust.

Praeguste plaanide kohaselt hakatakse eri- ja sooduspensioneid maksma eraldi pensionifondist, kuhu teevad sissemakseid ainult need tööandjad, kelle töötajad eripensioneid saavad.

Lõpuks tuleb Leppiku sõnul tegeleda aga ka pensioniea tõstmise küsimusega – vananevast ühiskonnast pääsu ei ole. See aeg aga jõuab kätte alles kümne või rohkemagi aasta pärast.

Aro Velmet