Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Pensionifondid Eesti väärtpaberitesse eriti ei investeeri

07.02.12 E24 Majandus

Enamiku teise samba pensionifondide Eesti investeeringutest moodustavad tähtajalised hoiused ja arvelduskontod ning seega sõltub investeeringute maht Eestisse just hoiuste ja kontode muutusest.

Otse Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse investeeritakse suhteliselt vähe, kirjutab rahandusministeerium oma värskes kogumispensioni statistika aruandes. Samas investeeritakse suurem osa varadest Eestisse (24 protsenti) ja Luksembourgi (18 protsenti). Kolmandale kohale on tõusnud 12 protsendiga Iirimaa.

Aktsiad ja aktsiafondid moodustasid eelmise aasta lõpus umbes 33 protsenti varadest. Enne 2008. aastat oli nende osakaal 40 ning 2009. aasta lõpus 32 protsenti. Aktsiate otseinvesteeringud pigem vähenevad ja aktsiafondide osakaal suureneb.

Tähtajaliste hoiuste ja arvelduskontode osakaal on püsinud 2008-2011. aastal stabilselt 15 protsendi lähedal, kuid enne 2008. aastat oli see valdavalt alla viie protsendi. 2001. aastal oli raha osakaal ajaloo üks kõrgemaid – 16,4 protsenti.

Toimetas: Tõnis Oja