Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Pensionid kasvavad aprillist vähem kui lubaks indeks

21.02.13 ERR

Kuigi riikliku pensioni indeksi alusel peaks pensionid aprillist kasvama 7%, soovib valitsus teha tasaarvelduse majanduskriisi ajal peale makstult ja kinnitada tõusuks 5%.

Sotsiaalministeeriumist läks täna kooskõlastusele eelnõu, millega kinnitatakse indeksi väärtuseks 1,05. See tähendab, et pensionid tõusevad arvestuslikult keskmiselt 5%.

Samas andis indeksi väärtuse arvutamiseks kasutatav valem, mis arvestab inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumist, tulemuseks 1,07, mille järgi peaks pensionid kasvama hoopis 7%.

Selline tõus tekitaks aga rahandusministeeriumi hinnangul liiga suured käärid riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude ja kulude vahel.

“Prognoosi kohaselt oleks kogu pensionikindlustuse defitsiit üle 300 miljoni euro. Selline defitsiit ohustab riikliku pensionikindlustuse finantsilist jätkusuutlikkust,” seisab seletuskirjas.

Pensionitõusu kärpimist 5%-le põhjendatakse vajadusega teha tasaarveldus, sest majanduskriisi aastatel 2010 ja 2011 oli indeks alla ühe, kuid pensioni suurust ei vähendatud.

Seadus ütleb, et valitsusel on kohustus tasaarvestada erinev indeksi osa viie aasta jooksul.

Kui eelnõu praegusel kujul vastu võetakse, hakkaks pensionide määrad aprillist olema järgnevad:

vanaduspension staažiga 15 aastat – 197,6 eurot,
staažiga 30 aastat – 268,4 eurot,
staažiga 40 aastat – 315,6 eurot,
ja staažiga 44 aastat – 334,4 eurot.

Priit Luts