Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Pension läks masu eel rämpsvõlakirjafondi, kuna võlakirjad tundusid kahtlased

08.10.09 Äripäev

Swedbank teatas pensionifonde käsitlevas uudiskirjas, suunas pensioniraha masu eel rämpsvõlakirjafondi PDFi, kuna võlakirjad ei tundunud likviidsed

Järgneb Swedbanki pensionifondide fondijuhi Jelena Fedotova selgitus.

2008. aasta suve lõpus suurenes majanduses määramatus ning võlakirjade ja laenude kaudu finantseeritud ettevõtetel hakkasid ilmnema esimesed probleemid. Pensionifondid reageerisid sellele ning vähendasime üksikute vähemlikviidsete võlakirjade ja globaalsete riskantsemate võlakirjafondide osakaalu. Suurendasime Private Debt Fondi osakaalu, kuna see on võrreldes üksikute võlakirjadega laiemalt hajutatud ning fondist saab erinevalt üksikutest võlakirjadest vajadusel kord kvartalis väljuda. Süveneva majanduslanguse taustal on lähtuvalt reeglitest ja olemasolevast informatsioonist ettevõtete finantsolukorra kohta fondides olevaid võlakirju konservatiivselt ümber hinnatud ning see on kajastunud ka fondide tootluses.

Alates 2008. aasta oktoobrist pole pensionifondidesse lisandunud ühtegi Baltikumi võlakirja. Private Debt Fond tegi 2008. aasta 4. kvartalis vaid ühe võlakirjainvesteeringu, mis on tänaseks koos intressidega tagastatud, hiljem pole ühtegi võlakirja ostetud. Hetkel on K3 fondis kohalike üksikute võlakirjade osakaal 1,7% ning Private Debt fondi osakaal 2%. Tänaseks on pensionifondid võtnud vastu otsuse väljuda täielikult Private Debt Fondist 2010. aasta alguses.

Anne Oja