Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Pangad on Eesti pensionid Kreekast ära toonud

20.05.11 Postimees

Eesti pensionifondidest on lõviosa Kreeka võlakirjadesse tehtud rahapaigutustest  loobunud.

Ainuke, kellel veel Kreeka riigi võlakirju alles on, on Nordea. «Kreeka võlakirjade osakaal Nordea varade mahus on väga väike. Näiteks Nordea Pensionifondis C on osakaal 0,06 protsenti või Pensionifond A+ lausa 0 protsenti,» ütles panga fondijuht Olli Enqvist. Enqvisti sõnul on aga see, et Kreeka muutub täiesti maksejõuetuks ning ei suuda enam ühtegi oma võlgadest tagasi maksta, vähetõenäoline.

Kõik teised pensionifondid on aga tulevased pensionid täies mahus Kreekast ära toonud.

«Väljusime Euroala kriitilises seisus ääreriikidest oma investeeringutega juba mõni aeg tagasi, sest sealsed probleemid olid meie hinnangul eskaleerumas, ning riski ja võimalikult teenitava tulu suhe polnud kaugeltki paigas,» kommenteeris Swedbanki investeerimisfondide fondijuht Katrin Rahe.

Danske Capitali tegevjuhi Silja Saare sõnul tegi pank sammud konservatiivsuse suunas juba mitu aastat tagasi. Danske panga, mis on Eestis tuntud Sampo nime all, pensionifondid on tema sõnul riiklike võlakirjade asemel panustanud hoopis ettevõtete võlakirjadesse.

Adele Pao