Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Pangad on alustanud II pensionisamba maksete jätkamise avalduste vastuvõttu

03.08.09 E24

Enamik pankasid on alustanud avalduste vastuvõtmist klientidelt, kes soovivad jätkata maksete tegemist II pensionifondi 2010. aastast.

Avalduste vastuvõttu on alustanud nii Swedbank, SEB, ERGO, Sampo kui Nordea. LHV alustab avalduste vastuvõtmist lähipäevil.

Avaldusi saab esitada novembri lõpuni.

Kuni 1. juunini maksis II pensionisambasse töötaja 2 protsenti oma brutopalgast ning riik lisas summa, mis moodustab 4 protsenti töötaja palgast.

Alates 1. juunist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 ei tee riik makseid II sambasse. Aastal 2011 kavatseb riik maksta vaid 2 protsenti. Soovijail on avalduse alusel võimalik alates 2010. aastast jätkata omapoolsete sissemaksete tegemist.

Kui II sambasse pensioni kogujad esitavad sügisel avalduse endapoolsete sissemaksete jätkamiseks, siis lisab riik nende sambasse aastatel 2014-2017 6 protsenti brutopalgast.

Avalduse mitteesitajad ei tee järgmisel aastal makseid II sambasse ning 2011. aastal maksavad vaid 1 protsendi. Nende sambasse lisab riik aastatel 2014-2017 aga 6 protsenti vaid juhul, kui nad teevad sel ajavahemikul makseid 3 protsenti. Vastasel juhul lisab riik 4 protsenti.

Seni kehtinud süsteem, kus töötaja maksab 2 ning riik 4 protsenti, kehtib ka aastatel 2012-2013 ning peaks lõplikult taastuma aastal 2018.

Erandlikus olukorras on aastatel 1942-1954 sündinud. Kui nemad esitavad avalduse maksete jätkamiseks, siis nende jaoks nii riigi kui nendepoolsete maksete tegemine vahepeal üldse ei muutu.