Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Liitunu jälgib hoolega pensionivara käiku

12.06.03 Eesti Päevaleht

Eesti Väärtpaberikeskuse senise kogemuse varal võib öelda, et kohustusliku kogumispensioniga liitunud jälgivad oma investeeringuid huvi ja hoolega.

Vaatamata sellele, et süsteem on töös olnud juba terve aasta, tekib tööandjatel kogumispensioni maksete kinnipidamisel vigu ning raha ei laeku inimeste pensionikontodele õigeaegselt. Mõnikord ongi kogumispensioniga liitunud töötaja tähelepanek olnud aluseks, et tööandja saab oma tehtavatest vigadest teadlikuks.

Pensioni-investeeringute jälgimisele viitab ka asjaolu, et on hakatud esitama valikuavalduste muutmisavaldusi ning avaldusi pensionimaksete suunamiseks uude fondi, kuigi võrreldes nendega, kes oma esialgse valiku juurde jäävad, on valikuavalduste ja sissemaksete muutjate hulk väike.

Valikuavaldusi saab muuta enne seda, kui pensionikontole hakkavad laekumised toimuma, st enne, kui valikuavaldus jõustub. Praeguseks on selliseid avaldusi esitatud juba 2479.

Järgmise aasta alguses jõustuvad esmakordselt avaldused, mille alusel saab oma pensionimaksed suunata uude fondi ning koguja pensionikontol hakkavad korraga olema mitme erineva pensionifondi osakud. Nimetatud avaldusi on tänaseks esitatud 1038.

Alates 2005. aasta jaanuarist jõustuvad avaldused, mille alusel on võimalik senise fondi osakud vahetada täielikult uue fondi osakute vastu. Enne selle sammu astumist tasub meeles pidada, et fondiosakuid saab vahetada siis, kui kogujal on vähemalt 500 ühe pensionifondi osakut. Nimetatud nõue ei kehti vaid loosimise teel avatud pensionikontodele enne valikuavalduse esitamist kogunenud osakute kohta.

Nii loositute esitatud valikuavaldustes kui ka teiste pensionikogujate seas valitseb tendents, et uus valik tehakse progresiivse strateegia fondide hulgast, kuid on ka neid, kes alguses valinud progresiivse aktsiafondi ning teinud uue panuse võlakirjafondile.

2002. aasta 1. novembriks oli kogumispensioniga liitunud 207 250 inimest. 11. juuniks 2003 on liitujaid lisandunud 36 661 liitujat, kõikidest liitujatest 3487-le on kogumispensioni fond loositud. Loositutest on omale uue fondivaliku teinud 561 noort.

Evelin Lepp,
Eesti Väärtpaberikeskuse
pensioniprojekti assistent