Eesti
Uudised
Filtreeri
Kuue kuuga lisandus 7042 uut III samba pensionilepet
Kui igal tööealisel on ülal pidada oma pensionär?
Kogumispensioni sipupükste-aasta
Klientidele tõi enam kasu Hansa Pensionifond K3
Ühe kuu palk juba kogutud
Fondide raha läheb Tallinna börsist mööda
Hansa pensionifondid läksid riskile

Klientidele tõi enam kasu Hansa Pensionifond K3

01.07.03 Eesti Päevaleht

Aasta edukaim pensionifond on Hansa Pensionifond K3, mis on aastaga kasvatanud oma mahu 127 miljonile kroonile.

  • Aastaga on kohustusliku pensionifondiga liitunud 251 662 inimest
  • Teise samba fondide kogumaht on ligi 530 miljonit krooni

“Eesti pensionifondide puhul kehtib reegel – mida suurem, seda edukam. Alates 2003. aasta veebruarist, mil pensionifondidesse jõudis 75 protsenti pensionikogujate raha, on Hansa Pensionifondid suutnud klientide raha kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütles Hansa fondihaldur Robert Kitt.

Teisele kohale rahalise mahu poolest jääb 97,6 miljoni krooniga Eesti Ühispanga Pensionifond Progressiivne ja kolmandaks 87,4 miljoni krooniga Hansa Pensionifond K2. Teise samba fondide kogumaht on aastaga kasvanud ligi 518,3 miljoni krooni võrra ja ulatub peaaegu 530 miljoni kroonini.

Esimest juulit võib lugeda kogumispensioni sünnipäevaks, sest just täna täitub aasta päevast, mil algas liitunute käest maksete kogumine ja kogumispension tegelikult käivitus.

Möödunud aastale tagasi vaadates meenub kohe teise liitumisperioodi lõpukuupäev 31. oktoobril, mil liitunute arv, 207 000 inimest, ületas kõik ootused.

Sellele üllatusele aitas kindlasti kaasa suvel ja sügisel toimunud jõuline reklaamikampaania, millega kõik fondid meelitasid endale liitujaid. Kampaania kujunes väga edukaks, mida näitas ka 31. oktoobri südaööks II sambaga liitunud inimeste arv.

Kui juulis liitus pensioni teise sambaga kuni 600 inimest päevas, siis II liitumisperioodi viimastel päevadel liitus ainuüksi Hansapanga fondidega keskmiselt kaheksa ja Ühispanga omadega 9,1 inimest minutis.

Fondihaldurite hinnangul peitus kampaania edu saladus asjaolus, et reklaamikampaania muutus selgituskampaaniaks, mille käigus jagati inimestele infot liitumistingimuste ning tulevikus oodatava pensioni suuruse kohta.

Pensionikeskuse töötajad ennustasid liitujate arvuks kuni 100 000 ja Ühispanga fondihaldurid ligi 150 000 inimest.

Sellist liitumisbuumi ei osanud pensionikeskuse töötajad ette näha ega selleks ka valmistuda. Õnneks muretseti kevadel vajalik riistvara piisava varuga ja arvestusega, et paari aasta jooksul peavad need suutma teenindada kuni 400 000 pensionikontot.

Teisel liitumisperioodil oli kokku 168 395 liitujat, kelle keskmine palk oli 5014 krooni. Teise sambasse oli kogunenud 135 miljonit krooni, millest 45 miljonit investeerisid elanikud ning ülejäänu riik.

Maksuameti andmetel kanti kogu eelmise aasta jooksul riigi poolt sotsiaalmaksu fondidele üle ligi 54,9 miljonit krooni. Käesoleva poole aasta jooksul (22. juuni seisuga) on juba üle kantud 227,3 miljonit krooni. Aasta teiseks pooleks prognoositakse samasuure summa ülekandmist, kui Eestit ei taba massilise tööpuuduse laine.

Pensioniosaku kasv

Vaatame, kui palju on poole aastaga pensioni kogunud need 163 000 inimest, kes liitusid eelmise aasta 31. okroobri südaööks. Täpselt aasta tagasi oli II sambaga liitunud vaid ligi 44 000 inimest.

Lähtudes kolmest palga tasemest ? 3000-, 6000- ja 9000-kroonisest kuupalgast – on välja arvutatud summad, mis on tulevase pensionäri fondiportfelli kogunenud. Saadud summad on ligilähedased, sest laekumised fondidesse ei ole toimunud samal kuupäeval ja summasid on arvutamisel ümmardatud.

Täpse summa saab igaüks ise oma pensionikontolt järgi vaadata.

Graafikust näeme, et kui 3000-kroonise palga juures erineb tänu fondide erinevale tootlikkusele kogutud summa ligi 50 krooni võrra, siis 9000-kroonise palga puhul ulatub erinevus juba ligi 150 kroonini.

Uude fondi saab sissemakseid hakata tegema 1. jaanuarist 2004 ja kogunenud osakuid saab ümber vahetada teise fondi osakute vastu alates 1. jaanuarist 2005. Fondi võib vahetada vaid üks kord aastas.

Anti Ronk