Eesti
Uudised
Filtreeri
Fondid valmistuvad liitunute ülelöömiseks
Poolteist aastat kogumispensioni – kuidas läinud ja mis edasi?
50 000 pensionikontot seisab tühjalt
Tulumaksukärped sunnivad valitsust pensione tõstma
III pensionisambast võib teha püssirohutünni
Kogumispensioniga liituja käekäik
VILLU ZIRNASK: Pensionärist saab tavavalija

III pensionisambast võib teha püssirohutünni

31.10.03 Äripäev

Kui teise pensionisamba investeeringud peavad vastavalt seadustele olema üsnagi konservatiivsed, siis kolmas sammas võimaldab võtta vägagi suuri riske.

Kui tavaliselt on kolmanda samba lepinguks garanteeritud tulususega pensionikindlustusleping, mille juures on ka kindluskaitse surmajuhtumi ja õnnetusjuhtumi puhul, siis riskialdis inimestele on pakkuda märksa riskantsemaid pensionikindlustamise võimalusi.

Kõige riskantsemaks võib pidada investeerimisriskiga pensionikindlustuslepingut, mille puhul võib end surma, töövõimetuste ja muude õnnetuste vastu ka kindlustamata jätta. Sel juhul sõltub pensionikoguja tulevane pensioniraha vaid sellest, kui hea fondi on ta suutnud välja valida. Taolist tulumaksuvaba riskantset pensionikindlustust koos teiste pensionikindlustustoodetega on saanud huvilised osta juba 1998. aasta sügisest saadik, mil jõustus pensionifondide seadus.

Seesami Elukindlustuse turundusjuhi Magnus Luzkovi sõnul on investeerimisriskiga III samba pensionikindlustustoodete ostmine küllalt populaarne. Kindlustusseltsi kaudu on investoril võimalik valida viie erineva fondi vahel, mille hulgas on esindatud Kawe Riskiportfell, ABN Amro Ida-Euroopa fond, kui kolm Alfred Bergi fondi.

Ühispanga Elukindlustuse marketingidirektor Aira Tammemäe ütles samas, et nende seltsis pole investeerimisriskiga III samba pensionikindlustustooted eriti popid. “See eeldab investeerimisriski mõistmist. Inimeste arvates ei kata võimalik teenitav tulu investeerimisriski. Kuid samas see sobib inimestele, kes hajutavad riske,” möönis Tammemäe.

Ühispanga Elukindluste kakaudu saab Tammemäe sõnul osta kõike SEB fonde, kuid popimad on eelkõige Ühispanga enda fondid. Fondide ajaloolisi tootlusi vaadates on see arusaadav. Ühispanga Kasvufondi viimase viie aasta keskmine aastatootlus on 38%, samas kui näiteks SEB internetisektori Wireless Communication fondiosak on kukkunud 2000. aasta kevadest, mil fond loodi, 1 eurolt 0,15 euroni.


Pensionifondide risk samuti tõusmas

1. augustist 1998. kuni 1. oktoobrini 2001 kehtinud Pensionifondide seaduse kohaselt ei võinud vabatahtlikud pensionifondid aktsiatesse investeerida rohkem kui 40%. Seetõttu olid fondid enamalt jaolt ühtmoodi konservatiivsed. 1. oktoobrist 2001 jõustnud Kogumispensionifondide seadusega pole vabatahtlike pensionifondide puhul aga aktsiatesse investeerimise ülepiir paika pandud. Seetõttu on muutunud ka vabatahtlikud pensionifondid märgatavalt riskantsemaks.

Näiteks LHV Täiendav Pensionifond püüab 2002. aasta veebruaris muutunud fonditingimuste kohaselt hoida fondijuht Tõnno Vähi sõnul aktsiate osakaalu fondis 75% juures. Aktsiate maksimaalselt lubatud määraks on aga 95%. Ühispanga Pensionifond Täiendav võib investeerida aktsiatesse kõik aga fondi varad. Sampo Pensionifond on hoidnud siiani konservatiivset joont, hoides aktsiate lubatud ülepiiri 50%-l.

15. novembril käivituvad üle mitme aasta uued vabatahtlikud pensionifondid milleks on Hansa Pensionifond V2 ja V3. Viimatmainitu võib aktsiatesse investeerida kogu fondi vara.

Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimehe Mihkel Õimu teatel pole uusi vabatahtlike III samba fonde tulnud aastaid turul seetõttu, et valdavalt oli huviorbiidis teine sammas. Teisele samba mahtudele ei tohiks kolmas sammas ka enam järgi jõuda, arvas fondijuht.

Õim ootab III samba fondide osas järgnevatel aastatel siiski kasvu, kuid massidesse see niipea jõuda ei tohiks, kuna inimeste arv, kes seda endale lubada saavad, on piiratud. Pensionijuht tõdes, et 15% brutopalgast, mida võib maksimaalselt tulumaksuvabalt III sambasse investeerida, jõuab kõrvale panna ehk 50.ndates eluaastates isik, kelle lapsed on tööle läinud ja laenud tagasi makstud. Tavaliselt võivad inimesed kõrvale panna 5-10% palgast.

Pensionifondide kasvutempo teatud perioodil kiireneb, kuid Õim ei arva, et fondide maht elukindlustuse pensitoodetest mööda läheb. Samuti ei usu ta, et inimesed lähevad kõrgima riski peale ning muudavad Hansa Pesnionifondi V3 kõige populaaremaks Hansa vabatahtlikuks pensionifondiks. “Pensionifondid jäävad eelkõige masstooteks inimestele, kes turgu eriti ei jälgi,” lisas ta.


Valik fonde, kuhu võib oma III pensionisamba raha investeerida

  • Hansa Venemaa Kasvufond
    investeerimispoliitika: Venemaa aktsiaturg
    fondipakkuja: Hansapanga Kindlustus
  • JPMF Latin America Equity Fund A
    investeerimispoliitika: Ladina-Ameerika firmad
    fondipakkuja: Hansapanga Kindlustus
  • Franklin Biotech. Discovery Fund
    investeerimispoliitika: biotehnoloogiasektor
    fondipakkuja: Hansapanga Kindlustus
  • Robur Smaller Nordic Comp. Fund
    investeerimispoliitika: Skandinaavia väiksemad firmad
    fondipakkuja: Hansapanga Kindlustus
  • Ühispanga Kasvufond
    investeerimispoliitika: Euroopa arenevad/arenenud turud
    fondipakkuja: Ühispanga Elukindlustus
  • SEB LEF Wireless Comm.
    investeerimispoliitika: interneti- ja mobiilsidesektor
    fondipakkuja: Ühispanga Elukindlustus
  • SEB LEF Medical
    investeerimispoliitika: farmaatsiasektor
    fondipakkuja: Ühispanga Elukindlustus
  • SEB LEF Japan Chans/Risk
    investeerimispoliitika: Jaapani turu erinevad sektorid
    fondipakkuja: Ühispanga Elukindlustus
  • Kawe Riskiportfell
    investeerimispoliitika: väärtusaktsiad
    fondipakkuja: Seesam Elukindlustus
  • ABN Amro Eastern Europe Equity
    investeerimispoliitika: Ida-ja Kesk-Euroopa aktsiaturud
    fondipakkuja: Seesam Elukindlustus

Raivo Sormunen