Huvi III samba vastu passiivne
Kolmanda pensionisamba fondide statistika näitab, et investorite huvi oma pensionipõlve vabatahtliku kindlustamise vastu püsis eelmisel aastal jätkuvalt ülimalt passiivne.
Nii 2009. kui ka 2010. aasta viimasel kuul (mil liiguvad traditsiooniliselt suurimad summad III sambasse) kasvasid vabatahtlike pensionifondide mahud kõigest veerandsaja miljoni krooni võrra.
Esmapilgul võib pidada seda täiesti üllatuslikuks. Oli ju aktsiaturgudel (ning seda eriti Baltimaades) ülimalt optimistlik aasta. Rõõmsamaks muutunud majandusuudised oleks võinud väikeinvestorite riskivalmidust tõsta ja võinud neid panna rohkem mõtlema oma tuleviku kindlustamisele. Paraku aga passiivsus jätkus.
Tõenäoliselt võis potentsiaalseid investoreid peletada III sambast eemale värskelt tutvustatud investeerimiskontode süsteem, mis lubab väärtpaberiturgudel reinvesteerida kasumit kuni raha väljavõtmiseni tulumaksuvabalt.
Veidi võis III samba kasvu pidurdada ka 2012. aastast kehtima hakkav 4000 eurone tulumaksusoodustuse lagi. See muudab kõige rikkamate pensionikogujate jaoks vabatahtliku pensionisamba praegusest vähem atraktiivsemaks.
Samas on ka vabatahtliku pensionifondi investeerimise eelis endiselt 21 protsendine tulumaksusoodustus, mida äsja loodud investeerimiskontode süsteem ei paku. Ning lisaks on väljamaksed kolmandast pensionisambast endiselt tulumaksuvabad (seda juhul kui investeering võetakse välja eluaegse pensionimaksetena).
Raivo Sormunen