Uudised

Tegu on taaskord ühe sammuga pensionifondide tasude administratiivseks alandamiseks. Sisuliselt jääb paika seni kehtinud põhimõte, et suurematel fondivalitsejatel on regulatsiooni tõttu haldustasud madalamad, seletas rahandusministeeriumi määrust „Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord” Swedbanki investeerimisfondide juht Kristjan Tamla.

„Uus määrus muudab haldustasutasu sõltuvust valitsetavate pensionifondide mahust senisest veelgi tugevamaks ehk lihtsustatult öeldes, haldustasude erinevus suuremate ja väiksemate fondivalitsejate vahel peaks veelgi suurenema,“ lausus ta.

„Uue komponendina on määrusesse toodud niiöelda aktiivse ja passiivse juhtimise eristamine – pensionifondid, mis investeerivad üle 70% väljaspoole teisi fonde ja hoiuseid saavad säilitada senise tasude struktuuri. Kindlasti on sellist liini pidi mõtlemise suund mõistlik,” rääkis Tamla. “Kui ühelt poolt on soov, et pensionifondid investeeriksid senisest enam Eestisse, mis likviidse turu puudumise tõttu on üsna keeruline ja kallis, siis ei saa samal ajal võrrelda tasusid odavate indekstoodetega.”

Rahandusminister Sven Sester allkirjastas määruse „Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord“, mille alusel arvutatakse II samba pensionifondide valitsemistasusid. Fondide mahtude kasvavades II samba pensionifondi valitsemistasud vähenevad, teatas rahandusministeerium. Määrus jõustub tulevast aastast.

„Uuel määrusel on kaks eesmärki. Esiteks langevad järgmisest aastast alates täiendavalt kohustuslike pensionifondide valitsemistasud. Teiseks tahame uue regulatsiooniga motiveerida seda, et pensionifondid investeeriksid tänasest rohkem Eesti majandusse. Koduturule tehtavatel investeeringute kasuks räägib ka see, et Eesti fondivalitsejad tunnevad paremini just Eestit ja meie lähipiirkondi,“ ütles rahandusminister Sven Sester.

Kuigi tasud on viimasel paaril aastal oluliselt langenud ja langevad ka tulevikus, siis fondivalitsejate kasumiaruannete analüüs ja 2017. aastast fondivalitsejate kapitalinõuete langetamise mõjud näitavad, et tasud on endiselt suhteliselt kõrged ja täiendav regulatiivne sekkumine on endiselt vajalik. Samuti on Eesti pensionifondide tasud võrreldes teiste riikidega keskmisest kõrgemad.

Määrusega muudeti valitsemistasu vähendava kordaja arvutuses kasutatavat allahindluse määra seniselt 10%-lt 15%-le konservatiivsetele pensionifondidele ja nendele pensionifondidele, mille vara võib fondi tingimuste või prospekti kohaselt investeerida kokku rohkem kui 30 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest teistesse fondidesse ja krediidiasutuste hoiustesse. Ülejäänud fondidele jääb alles senine allahindluse määr 10%.

10% allahindluse määra peaksid kasutama ainult need fondid, kes teevad ka tegelikkuses otseinvesteeringuid, mitte ei peegelda teisi fonde või indekseid.

Keskmine II samba valitsemistasu oli 2014. aasta lõpus veel 1,45%, kuid 2017. aasta alguseks vähenes 1,08%-ni. Keskmine valitsemistasu fondivalitsejate lõikes on Swedbankil 0,88%, SEB-l 1,1%, LHV-l 1,26% ja Nordeal 1,44%. Prognooside kohaselt oleks kehtiva korra kohaselt keskmine tasumäär langenud järgmise aasta alguseks 0,97%-ni. Muudatuse tulemusel võib keskmine tasumäär langeda järgmise aasta alguses täiendavalt 0,1 protsendipunkti ehk 0,87%-ni, juhul kui pensionifondid oma senist investeerimispoliitikat ei muuda. Oluline on, et langustrend jätkub ka edaspidi.

2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses on fondivalitsejad turule tulnud uute passiivselt juhitud indeksfondidega, mille tasumäärad on oluliselt madalamad võrreldes aktiivselt juhitud aktsiafondidega. Indeksfondide valitsemistasu on Swedbankil 0,49%, LHV-l 0,39%, SEB-l 0,49% ja Tuleval 0,34%. Lisaks seadusest tulenevale kohustusele on fondivalitsejad vähendanud tasusid ka konkurentsi survel. Näiteks Swedbanki K1 konservatiivse pensionifondi valitsemistasu on vähenenud seniselt 0,61%-lt 0,29%-le ja SEB konservatiivse pensionifondi valitsemistasu 0,77%-lt 0,49%-le.

Toimetaja
Romet Kreek, majandustoimetuse reporter