Uudised

Kui kohustuslike pensionifondide valitsemistasusid ei muudeta, kasvab fondivalitsejate kasumlikkus järgnevatel aastatel hüppeliselt.

“Ega midagi muud ei juhtukski, kui riik seadusemuudatust vastu ei võtaks, kui et pikemas perspektiivis tähendaks see tarbijale väga kallist reformi. Mida kõrgemad on tasud, seda vähem raha tulevikus inimesed pensionil olles saavad,” räägib finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein.

Kõige rohkem teenivad fondid valitsemistasudelt

Finantsinspektsiooni hinnangul on pensionifondide tasud põhjendamatult suured ja fondi vahetamine raskendatud. Inspektsiooni ettepanekud tekitasid tuliseid vaidlusi Riigikogu rahanduskomisjonis.

Riigikogu reformierakondlasest rahanduskomisjoni juhi Meelis Atoneni hinnangul tegeleb inspektsioon eneseupitamisega ja teeb endale PR-kampaaniat. “Ka fondivalitsejad soovivad oma töö pealt teenida ning seetõttu pole vaja praegust süsteemi muuta,” lisab Atonen.

Finantsinspektsiooni eelmise aasta lõpus tehtud analüüs näitab, et võrreldes varasema aastaga suureneb alanud aastal pensionifondi valitsemistasu 48%. Võrreldes selle aasta 128 miljoni krooniga teeniksid fondivalitsejad aga 2015. aastal juba üle 600 miljoni krooni. Lisaks peavad pensionikogujad maksma väljalaske- ja tagasivõtmistasu.

Kui sel aastal maksab pensioni II sambaga liituja valitsemistasu keskmiselt 376,8 krooni aastas, siis valitsemistasu määra samaks jäädes maksaks ta 2015. aastal 1360 krooni.

Finantsinspektsioon nimetab enda prognoosi konservatiivseks. See tugineb eeldusele, et kohustuslike pensionifondide tootlus on 0%, nende mahu kasv toimub üksnes sissemaksete arvel ning liitunute palga kasv on 5% aastas.

Fondivalitsejad moodustasid ühisrinde

Finantsinspektsiooni ettepanekud sundisid fondivalitsejaid selgu kokku panema. On otsustatud, et seda teemat kommenteeritakse meedias ühiselt Eesti Fondihaldurite Liidu nimel. Liidu eestkõneleja Kristel Kivinurm-Priisalm teatas e-kirjas, et liidu hinnangul ei peaks riik sekkuma edukalt käivitatud pensionisüsteemi.

Raul Malmsteini sõnul ei soovi nad mingil juhul väita, et pensionireform oleks halvasti käivitunud. “Kui aga vaadata kohustuslike pensionifondidega kaasnevaid kulusid, mida peavad kandma tulevased pensionärid Eestis, ja võrrelda neid vana Euroopa tööandjate pensionisambaga liitunud inimestega, on sealsetes riikides haldustasud hallatavatelt varadelt väiksemad kui Eestis,” toonitab Malmstein.

Pensionikogujad ei pööra tasudele tähelepanu

Inspektsioon peab õigeks, et riik seadusandjana sekkuks, sest kogumispension on muudetud kohustuslikuks ja riik tagab süsteemile regulaarse raha juurdevoolu. Inimesed ei teadvusta, mis kulud neil II pensionisambaga kaasnevad. Nii arvab ka kergpaneelide hulgimüügi ja paigaldusega tegeleva OÜ Isoreali raamatupidaja Monika Pulk, kes liitus ERGO Tuleviku Pensionifondiga 2003. aastal.

Kui tuleb soov fondi vahetada, lubab Pulk kulud üle vaadata. “Kunagi sai uisapäisa sugulase soovitusel fondiga liitutud,” lausub Pulk. Tema sõnul peaks riik, kes on teinud pensionifondi investeerimise kohustuslikuks, tagama süsteemi võimalikult väikesed kulud.

Sõerd: tasu määr võiks sõltuda varade mahust

Tulevikus võiks pensionifondide tasu määra seada sõltuvusse varade mahust, ütles rahandusminister ja finantsinspektsiooni nõukogu esimees Aivar Sõerd.

Rahandusministeerium on seisukohal, et pensionifondide tasude kohta on lisaks finantsinspektsiooni ettepanekutele ka mitmeid teisi.

Näiteks vääriks Sõerdi sõnul kaalumist idee seada tasu määr sõltuvusse varade mahust. Juhul kui fondi varade maht ületab teatud taseme, väheneb ka valitsemistasu protsent.

Rahandusministeerium kaalub finantsinspektsiooni tehtud ettepanekut, et pensionifondide osakute vahetamine ja uude fondi sissemaksete tegemine võiks toimuda sagedamini, kui seda kehtiv kord ette näeb.

Rahandusministeerium kaardistab praegu kohustusliku kogumispensioniga seotud probleeme ja töötab välja lahendusi. Kas ka seaduses muudatused tulevad, ei selgu enne suve.

Virge Lahe