Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

ERGO soovitab II sambaga jätkamist

26.10.09 E24

ERGO hinnangul on II pensionisamba sissemaksete jätkamine heaks võimaluseks saada osa suuremast riigipoolsest panusest oma pensioni heaks.

ERGO Funds ASi juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul soosib riik pensionikogumise jätkamist, toetades jätkajaid edaspidi suurema omapoolse panusega.

«Vaid jätkajad kindlustavad endale võimaluse saada riigi poolt kõrgemaid makseid sõltumata majanduskasvust, see annab neile olulise eelise nende ees, kes otsustavad makseid mitte jätkata,» kinnitas juhatuse liige Ege Metsandi.

Need, kes täna teevad sissemaksete jätkamise avalduse ja on sündinud peale 1955. aastat, hakkavad saama riigi poolt II samba pensionifondi sissemakseid aastatel 2014-2017 suuruses 6 protsenti, millele inimene ise saab lisada kas 2 või 3 protsenti.

II samba sissemakseid on soovitav jätkata ka enne 1955. aastat sündinuil, kuna avalduse esitamisel jätkuvad nende sissemaksed 2010. aastast tavapärases mahus (2+4 protsenti).

«Kui võtta näiteks 12 000-kroonise brutopalgaga inimene, siis sissemakseid jätkates kindlustab ta endale sõltuvalt sünniaastast ligi 13 000-16 000 krooni suuremad pensionisissemaksed 2017. aastaks ja potentsiaalselt suuremat pensioni, kui see, kes makseid ei jätka,» ütles Metsandi.

«Praegune olukord kriisist puretud aktsiaturul on investeerimiseks väga soodne, et järgnevatel majanduse tõusuaastatel saada osa aktsiaturgude potentsiaalsest suuremast tõusust.»

«Täna tehtud jah-otsus võib tähendada mitmeid sadu tuhandeid kroone suuremat pensioni tulevikus,» selgitas ta.

Nendel, kes ei jätka sissemakseid aastast 2010, on aga riigipoolsed kõrgemad sissemaksed aastatel 2014-2017 otseselt seotud riigi majanduskasvuga.

Kui majanduskasv on aastatel 2012-2015 alla 5 protsendi, ei tekigi inimestel õigust suuremate sissemaksete saamiseks.

Ege Metsandi sõnul tuleb tööealistel inimestel arvestada sellega, et pensioni eas parema äraelamise saab ta kindlustada vaid ise.

«Riiklik pension ei ole praegu ega saa ka tulevikus olema piisav selleks, et tagada normaalne toimetulek.»

«Seega on teine pensionisammas hädavajalik, kuid kindlasti tasuks alustada ka kolmandasse sambasse investeerimist, sest vaid kolme samba pensioniga on võimalik kindlustada 70 protsenti praegusest sissetulekust,» märkis Metsandi.