Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Eesti Väärtpaberikeskus soovitab üle vaadata pensioniinvesteeringud

06.05.09 Eesti Väärtpaberikeskuse pressiteade

Pensionifondide kogumaht on 1. mai seisuga 12 679 miljonit krooni, liitunud on kokku 584 467 inimest

”Eesti Väärtpaberikeskus soovitab kõigil kogumispensioniga liitunutel vaadata läbi oma senised investeeringud pensionifondidesse. Nüüd on selleks sobiv aeg, sest käesoleva aasta juunis lõpetab riik ajutiselt omapoolsed 4% sissemaksed. Järelemõtlemiseks on aega novembri lõpuni, siis peab inimene otsustama, kas jätkata omapoolsete kogumispensioni sissemaksetega alates 2010 aasta jaanuarist või mitte,” kommenteeris tekkinud olukorda Eesti Väärtpaberikeskuse tegevjuht Julia Segerkrantz. “Pensionikka jõudnutel, kellel on õigus saada väljamakseid teise samba fondidest, peaks rahulikult järele mõtlema, kas võtta pension välja nüüd, või oodata väärtpaberiturgudel paremaid aegu, kus ka väljamaksed võivad olla märgatavalt suuremad,” lisas Segerkrantz.

Kogumispensioni II samba väljamaksed on alanud

Sellest aastast saavad vanaduspensioni ikka jõudnud pensioni väljamakseid II samba fondidest. Õigus väljamaksetele on sel aastal 9 924 inimesel, 4 133 neist on esitanud ka väljamaksete saamise avalduse.

Sõltuvalt kogutud pensionifondi osakute väärtusest on inimesel võimalik raha ühekorraga välja võtta, saada pensioni regulaarsete maksetena otse pensionifondist või läbi kindlustusseltsi saada elu lõpuni annuiteedil põhinevaid väljamakseid. Mai alguse seisuga on 2 205 inimest otsustanud fondipensioni kasuks, 1 890 valinud ühekordse väljamakse ja 38 sõlminud lepingu kindlustusseltsiga.

Keskmine summa ühekordsel väljamaksel on 8622 krooni, fondipensioni saajatel 432 krooni kuus ja kindlustusseltsi kanti keskmiselt 117 328 krooni. Kokku on mai alguse seisuga välja makstud 18 637 538 krooni.

Täpsemat infot leiab pensionikeskus.ee kodulehelt ”Väljamaksete” alajaotusest. Samas on võimalik teha ühekordse väljamakse avaldusi ning otse fondist perioodiliste väljamaksete saamise avaldusi.

Mittetöötavatele pensionäridele tehtavad kogumispensioni väljamaksed suurenevad kuni 21%

Iga inimese maksuvaba tulu aastas on 27 000 krooni (igas kuus 2 250 EEK). Riikliku pensioni ja kohustusliku kogumispensioni saajal on õigus täiendavale maksuvabale tulule 36 000 krooni aastas (igas kuus 3 000 EEK). Kokku on mittetöötava ja muid maksustatavaid tulusid mittesaava pensionäri maksuvaba tulu summa kuus 5 250 krooni (2 250 + 3 000).

Alates 1. maist Eesti Väärtpaberikeskuse ja Sotsiaalkindlustusameti vahel käivitunud andmevahetuse tulemusena suurenevad mittetöötavate pensionäride kogumispensioni väljamaksed maksimaalselt 21% võrra. Eriti mõjutab see perioodilisi pensionimaksete saajaid, kuna perioodilise väljamakse summad ei ületa üldjuhul isikule arvestatud maksuvaba tulu.

Eesti Väärtpaberikeskus soovitab 2009. aastal juba kogumispensioni väljamakseid saanud pensionäril esitada 2010.a alguses tuludeklaratsiooni. Tuludeklaratsiooni esitamisel võetakse arvesse maksuvaba tulu kogu aasta eest, sealhulgas ka nende kuude eest, mil pensioni väljamakseid ei tehtud. Selle arvelt tagastatakse pensionärile liigselt kinnipeetud tulumaks.

Detailset informatsiooni kogumispensioni kohta saab pensionikeskus.ee koduleheküljelt. Kogumispensioniga liitunute üle peab arvestust NASDAQ OMX Eesti Väärtpaberikeskus.

Statistika: http://www.nasdaqomxbaltic.com/files/tallinn/press/stat/pension/2009_05_Pension.pdf