Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Eesti pensionireform vähendab kulutusi pensionidele

05.06.06 BNS

Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) peaksid kulutused pensionidele aastaks 2050 vähenema võrreldes 2004. aastaga 2,5 protsendipunkti võrra 4,2 protsendini, selgub Euroopa Komisjoni raportist.

Liikmesriikide pensioni- ja tervishoiukulude ettevaate raport tõstab Eesti esile kui eduka pensionireformiga riigi, kelle kulutused SKP-st vähenevad 4,8 protsendini aastaks 2030 ja aastaks 2050 peaksid kulud langema 4,2 protsendini.

2004. aastal kulutas Eesti pensionidele 6,7 protsenti SKP-st.

Pensionikulude ettevaate koostamisel võeti eelduseks, et riiklike pensionisüsteemide reeglid ei muutu ja ei tehta erakorralisi pensionitõuse nagu aastal 2005. Samas arvestati Eesti rahvastiku vananemisega.

Raportis hinnatud riikidest on pensionikulude vähenemine Eestist järsem ainult Poolas. Raport ennustab olulist pensionikulude kasvu riikides, kus pole läbi viidud pensionireformi.

Ettevaate kohaselt peaksid Eesti kulutused tervishoiule suurenema tunamulluselt 5,4 protsendilt SKP-st 6,5 protsendini aastaks 2050. Ettevaates arvestati lisaks rahvastiku vananemisele ka meditsiinitehnika arengust johtuva kulude kasvuga.

Analüüsi koostamine võttis aega kolm aastat ning aluseks võeti Eurostati rahvastikuprognoos.