Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Eesti Pank kritiseeris pensionitõusu rahastamist

07.04.05 PM Online

Eesti Pank kritiseeris eile koalitsiooniläbirääkimistel saavutatud kokkulepet pensionide tõstmiseks, kuna pensionitõusu kulutused ületavad riigieelarve võimalusi.

«Klassikaline käsitlus eelarve tasakaalust nõuab, et jooksvad kulutused kaetakse jooksvate tulude arvelt. Seega ei ole stabilisatsioonifondi või riigilaenu kasutamist riigi jooksvate kulude katmiseks kooskõlas eelarve tasakaalu põhimõttega,» teatas Eesti Pank.

Keskpanga hinnangul võib riigi kulutuste suurendamine raskendada ka Eesti võimet täita eurotsooni kriteeriume, kuna tarbimisse suunatud raha suurendab nii hinnasurveid kui ka halvendab maksebilanssi.

«Kiire majanduskasvu perioodis ei oleks mõttekas nõrgendada senist tugevat eelarvepoliitikat,» leidis keskpank.

Eesti panga hinnangul tuleks pensionitõusu rahastada pigem eelarvekulude katmise arvelt.

«Moodustuva koalitsioon idee suurendada pensione väljatöötatud süsteemi väliselt loob ohtliku pretsedendi, kus järgnevad võimuliidud võivad ignoreerida indeksiga seotud tõusu ja pensionide suurendamine võib mõneks aastaks näiteks lõppeda,» hoiatas keskpank.

Valitsust moodustavad Reformierakond, Keskerakond ja Rahvaliit leppisid eile kokku pensionide tõstmise 3000 kroonini kuus järgmiseks aastaks. Hinnanguliselt on selleks tarvis 1,3 miljardit krooni, kuid seni pole ükski koalitsiooni osapool viidanud, kust see raha leitaks.