Eesti
Filtreeri
Huvi II pensionisamba maksete suurendamise vastu on suur
2023. aastal riisusid pensionifondide koore indeksifondid
Järgmisest aastast saab suurendada teise pensionisamba makseid

2023

Teisest pensionisambast lahkusid eelkõige väheste säästudega leibkonnad
Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni
Tänavune pensionitõus on 15 aasta suurim

2022

Kogumispensioni 4 protsendi maksete kompenseerimine jaanuaris 2023

Eesti on Baltikumi arenenuim

03.04.03 Eesti Päevaleht

  • Võrdsete palkade korral on lätlase II samba pension kolm korda väiksem
  • Eestis on 15, Lätis 7 ja Leedus pole mitte ühtegi pensionifondi

Kolmest Balti riigist on vabatahtlik kogumispensioni süsteem ehk II sammas arenenud kõige kaugemale Eestis. Lätlased hakkasid II sammast arendama 21 kuud tagasi ja Leedus ei ole see veel käivitunud.

Eestis koguvad II samba pensioni praegu 15 fondi, mis on investeerimisstrateegialt jaotatud kolme tüüpi. Lätis oli kuni selle aasta alguseni vaid üks riiklik pensionifond, millega liitumine oli kuni 30-aastastele inimestele kohustuslik, vanematele vabatahtlik.
Kui liitunud eestlasel laekub II sambasse kuus protsenti palgast, siis lätlasel kuni aastani 2006 vaid kaks protsenti. Aastaks 2010 suureneb see 10 protsendini.

Pensionisüsteemi II samba käivitamine läks Eesti väärtpaberikeskusele maksma kuus miljonit krooni. Kuna Lätis kasutati osaliselt Eestis välja töötatud tarkvara, oli sealse infosüsteemi loomine odavam ja läinud tänaseks maksma neli miljonit krooni.
Leedus on kogumispensioni süsteem algusfaasis. Mõned II samba käivitamiseks vajalikud poliitilised otsused langetati eelmise aasta lõpus ja seadus plaanitakse vastu võtta sel aastal.

Kuna Lätis ei tehtud II samba liitumiseks reklaami ega selgitustööd, oli vabatahtlike liitujate arv väike. Praeguseks on Lätis liitunud 327 000, kellest vaid 20 000 liitusid vabatahtlikult.

Selle aasta alguses tulid Lätis turule ühe riikliku fondi kõrvale seitse mitteriiklikku II samba fondi.

Kogu pensionifondi infot haldab Eestis iseseisev ja neutraalne väärtpaberikeskus. Lätis on sama töö jagatud sotsiaalkindlustuse ameti ja fondide vahel. On-line ühenduse puudumise tõttu võtab Lätis mõne fondiga liitumine mitu päeva aega.

Lätis teenindavad II sambaga liitunuid sotsiaalkindlustusagentuuri filiaalid. Kuna tegemist on riikliku struktuuriga, puudub neil otsene huvi ja motivatsioon teenust müüa. See võib olla ka põhjuseks, miks Lätis on vabatahtlike liitujate arv väike.

Läti pensionifondi haldurid, erinevalt Eesti omadest ei tea, kes on nende kliendid. Selle saavad nad teada alles liitumisperioodi lõppedes. Samuti pole Läti fondid nii avatud ja läbipaistvad kui Eestis. Lätis ei saa liitujad jälgida, kui palju on tal kontole raha kogunenud, millal see sinna konkreetselt jõuab ja kas ta on üldse liitunud või mitte.

Kuna Leedus ei ole seadust vastu võetud, pole ka päriselt selge, kes hakkab pensioniregistrit pidama. On kaalutud erinevate variantide vahel ? maksuamet, sotsiaalkindlustusamet, depositoorium või fondivalitsejad. Praeguste kavade kohaselt plaanitakse anda neist igaühele mingi väike osa kogu süsteemi haldamisest.

Anti Ronk