Eesti
Uudised
Filtreeri
Pensionifondid võivad tulevikus suuremaid riske võtta
Raha venib ettevõttest pensionifondi mitu kuud
Kindlustamine tõukab koomilistele ülepingutustele
Pensioniraha toetab Eesti aktsiaturgu
Kogumispensioni laekumine sõltub raamatupidajast
EVK avaldab tänasest pensioniindekseid igapäevaselt
Ühe vea tõttu kannatavad paljud

Aasta tegu: Pensioni II sammas

13.12.02 Postimees

Kogumispensioni fondidega 208 830 liitunut on tunnistuseks eestlaste usu kasvust riigi ja selle rahasüsteemi püsimisse veel mitmekümne aasta jooksul. Seega saatis aasta teo korda eesti rahvas ise.

Mart Siimanni valitsuse 1997. aastal loodud sotsiaalkindlustuse reformi komisjoni väljapakutud teise samba ehk kohustusliku kogumispensioni idee vormiti eelmise aasta septembris sotsiaalminister Eiki Nestori eestvedamisel seaduseks. Sellega andis riik mõista, et pole suuteline pikemas perspektiivis tagama maksumaksjatele inimväärset pensioni ehk rahvas peab ka ise hakkama raha säästmisele mõtlema.

Aegamisi kulgenud pensionireform sai tänavu oktoobris sisse enneolematu hoo, kui kümned tuhanded inimesed otsustasid hakata investeerimisfondidesse vanaduspäeviks raha koguma. Pankade ja investeerimisfondide silmapaisva kihutustöö tulemusena võis septembris-oktoobris täheldada suisa pensionimaaniat. Rahakogumise plusse ja miinuseid arutati hasartselt väga erinevates seltskondades.

Reformi suurest mõjust annab tunnistust sadadest miljonitest miljardite kroonideni paisuv auk riigieelarves. Aga juhul, kui riik lähemail aastakümneil tulevikule ei mõtleks ja seda kulu ei teeks, oleksime mõne aja pärast veelgi suurema probleemi ees. Maksumaksjate arv jääb pensionäridele alla ning pensionimakseteks ei jätkuks lihtsalt raha.

Aivar Reinap