Eesti
Uudised
Filtreeri
7 kuud saab teisest sambast 2% palgalisa
Sotsid: tulevasel pensionäril kolm võimalust
Valitsus kiitis heaks teise samba sissemaksete peatamise
Riigipoolsed maksed II pensionisambasse peatatakse
Kindlustusseltside liit soovitab jätkata pensioniks säästmist
Pensioni teise samba makseid riik siiski edasi teha ei võimalda
Vabatahtlik pensionimakse on tulumaksuvaba

7 kuud saab teisest sambast 2% palgalisa

17.04.09 Äripäev

Rahandusministeeriumi asekantsler Veiko Tali ütles, et seitsmeks kuuks peatatakse sissemaksed teise pensionsambasse täielikult, mis tähendab ajutiselt 2protsendist palgalisa alates 1. juunist kuni aasta lõpuni.

„Seitse kuud on kõigile vahepeatus,“ rääkis Tali sellest, et alates 1. juunist kuni käesoleva aasta lõpuni peatatakse nii teise sambaga liitunute kui ka riigi sissemaksed, mis tähendab, et vabanevad 2 protsenti lisanduvad palgale. „Inimesed, võtke rahulikult,“ soovitas Tali.

Miks peatatakse 7 kuuks maksete sissetegemine, põhjendas kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste, et avalduste süsteemi maksete jätkamiseks ei jõuta puht tehniliselt üles ehitada. „Tehniline köögipool on päris muljetavaldav,“ nentis ta. „Ilmselt saab see olema elektroonilist kanalit pidi, aga ka paberil, mis ikkagi sisestatakse elektroonilisse süsteemi,“ rääkis Tõniste avalduse esitamise vormilisest küljest.

Avaldusi sissemaksete jätkamiseks saab praeguse eelnõu kohaselt tegema hakata kas pangas või Eesti väärtpaberite keskregistris oktoobris–novembris. Need, kes soovivad sarnaselt riigiga sissemaksed peatada teise sambasse, selleks avaldust tegema ei pea. Ministeerium prognoosib, et 25% senistest liitujatest jätkab sissemakseid nii öelda 2% (inimese osa) + 0% (riigi osa). „Väga tõenäoliselt see jääb alla poole,“ uskus Tali.

Tali selgitas kogumispensionide seaduse muudatuste tutvustaval pressibriifingul ajakirjanikele, et see seaduseelnõu, mis välja töötati ja mis järgmisel nädalal jõuab riigikokku, oli paratamatu „See oli samm, mis oli antud olukorras paratamatu,“ olid asekantsleri sõnad. Ta selgitas, et riigi ajutiste sissemaksete peatamise eesmärk ei ole nii-öelda ainult euromaale pääseda. „Me peame vaatama ka, milline on riigi rahakoti seis,“ toonitas Tali.  Tali pidas tõenäoliseks, et nii 2010. kui ka 2011. aastal pension (I samba – toim) ei tõuse.

Tali märkis, et ministeerium ei anna kindlasti konkreetset soovitust, kas jätkata maksete sissetegemist või mitte. „Me püüame inimesele selgitada, milliseid aspekte ta otsuse tegemisel peaks kaaluma,“ selgitas ta, pidades silmas eeldusi, mida ei saa ministeerium lubada ega prognoosida. „Selge on see, et mida pikemalt inimene pensioni kogub, seda vähem on ajutistel muudatustel tähendust,“ rõhutas Tali.

Kui inimene otsustab makseid mitte jätkata, siis on tal võimalus teha 2013. a avaldus sissemaksete suurendamiseks. Sissemaksed on siis järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Selle eelduseks on, et majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%. Vastasel juhul on valitsusel võimalik kõrgendatud maksete käivitamine edasi lükata.

„Me lähtume potentsiaalsest majanduskasvu aspektist, ma julgen väita, et see on pigem mittekonservatiivne,“ leidis Tali. “Üks kriteerium on see, mis võiks olla Eesti jaoks potentsiaalne normaalne majanduskasv, millest lähtuvalt on pandud 5% kriteerium. Teine kriteerium on see, mida kõrgemal me seda teeme, seda tõenäosem on, et see süsteem ei käivitu, lükkub edasi. Mida madalam on kriteerium, seda  tõenäosem on, et see käivitub. Kaaluti neid kriteeriume ja leiti, et see ettepanek, mis valitsus teeb riigikogule, on 5 protsenti. Kas ta selliseks jääb, otsustab riigikogu,” selgitas ta.

„5protsendine nominaalkasv saavutatakse juba 2012. aastal, kui vaadata rahandusministeeriumi kevadist prognoosi,“ teatas rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütik Madis Aben. „2013. aastal oli prognoosis kasv 7%.“ Kui päris nii ei lähe, siis võetakse kriteeriumit sellest 7% natuke allapoole, et suurendada tõenäosust, et kompensatsioonimehhanism käivituks.

Taust:

  • Kokku peatuvad riigi maksed teise pensionisambasse poolteist aastat – 1. juunist kuni 31. detsembrini 2009.
  • Soovi korral saab jätkata maksete tegemist 2010. a algusest, milleks tuleb kirjutada avaldus kas kontohaldurile (pank) või registripidajale käesoleva aasta oktoobris ja novembris. (Avalduse esitamise kuupäevad võivad tehniliste võimaluste selgumisel eelnõu menetluse käigus veel täpsustuda.)
  • Avaldus vabatahtlike maksete jätkamiseks on ühekordne ja hilisemal perioodil seda enam esitada ei saa ning esitatud avaldust hiljem tagasi võtta samuti mitte.
  • Soovi korral saab jätkata maksete tegemist 2010. a esitatud avalduse alusel.
  • Riik jätkab omapoolsete maksetega 2% sissemakse näol 2011.a ja tavapäraste maksetega 4% sissemakse näol 2012. a.
  • Kui inimene on maksnud vabatahtlikult 2010. a teise sambasse raha, ilma et riik sellele omalt poolt 4% lisaks, suurendab riik selle inimese eest sotsiaalmaksu arvelt tehtavaid sissemakseid, mille suurus hakkab olema 2014-2017. aastatel 2% (inimese osa) + 6% (riigi osa).
  • Kui inimene otsustas makseid mitte jätkata, siis on tal võimalus teha 2013. a avaldus sissemaksete suurendamiseks. Sissemaksed on siis järgneval neljal aastal 3% (inimese osa) + 6% (riigi osa). Selle eelduseks on, et majandus kasvab nominaalselt enam kui 5%. Vastasel juhul on valitsusel võimalik kõrgendatud maksete käivitamine edasi lükata.

*                       I sammas           II sammas           III sammas
Rahaline maht  20 mld krooni      12,3 mld krooni     0,85 + 2 mld krooni
Käivitamine      1999/2000           2002                    1998