Uudised

Sellest aastast jõustunud riikliku pensionikindlustuse seadus lubab vanaduspensionile jäämist edasi lükata, aprilliks oli seda võimalust kasutanud kümme inimest.

“Eks see ole veel uus asi, aga hea, et inimestel on valikuvõimalus,” ütles sotsiaalkindlustusameti peadirektor Külli Pedak. “Meil leidub ju neid, kes pensioniiga sugugi ei oota, on hea tervisega, töötavad nooruslikus kollektiivis ega soovi end pensionärina tunda.”

Seaduse kohaselt lisandub pensioniikka jõudnud inimesel, kes pensionile ei jää, iga kuu eest pensionile 0,9 protsenti summast, mida ta oleks hakanud saama õigel ajal pensionile jäädes. Kui inimene läheb pensionile neli kuud hiljem, lisandub 3,6 protsenti, kui aasta hiljem, siis koguni 10,8 protsenti. Näiteks kui muidu oleks pension 1800 krooni, siis aasta pärast edasilükkamist ulatub summa 1944 kroonini.

Muidugi peab inimene arvestama, mis on talle kasulikum: kas saamata jäänud pension või tulevikus suurem sissetulek. “Igaüks ei käi ainult raha pärast tööl, sageli on tähtsam positsioon, heal ametikohal töötamine,” rääkis Pedak. Arvestused näitavad, et puhtmatemaatiliselt tasub aasta võrra edasilükatud pension end ära umbes kümne aasta pärast.

Hoopis rohkem jäädakse eelpensionile. 1. aprilliks sai sotsiaalkindlustusameti andmetel eelpensioni 4620 inimest. 2Eks siingi ole erinevaid põhjusi, miks inimesed varem pensionile lähevad, kuid tundub, et neist peamine on tööpuudus. Paljud pensionieelikud jäävad tööta. Eelpensionile jääjaid on just piirkondades, kus on kõige rohkem töötuid,” selgitas Pedak.

Eelpensionile võib jääda kuni kolm aastat enne vanaduspensioniikka jõudmist. Pensioni aga makstakse 0,4 protsenti arvestatust vähem iga kuu eest, mis selle ajani jäänud.

Pedaku jutu järgi ei hakka pensioniametnikud inimesele ette ütlema, mis talle parem oleks, aga püüavad maksimaalselt selgitada, mida eelpension kaasa toob. Kui inimene on otsustanud eelpensionile jääda, arvestatakse see talle eluajaks. Samuti ei tohi eelpensioni saaja töötada.

Hille Tänavsuu