Eesti
Filtreeri
Leppik: teise sambasse lisamaksete lubamine pole sugugi mõeldamatu
Pensionifondid teisest pensionisambast: paljude jaoks on see ainus pikaajaline sääst
Madise: riigil on õigus pensionit tulumaksuga maksustada
Pensionifondide troonile trügib uus valitseja
Pensionisäästud tulumaksurataste vahel
Tuleva pensionireformi algatusel suur toetus
NB! Täiendava kogumispensioni (III sammas) info

Võlakirjafondidel raske aeg

25.11.05 Äripäev

Kuna eurotsooni majandustel on hakanud vaikselt paremini minema ning inflatsiooninumbrid on kalli kütuse pärast kõrgele aetud, võib Euroopa keskpank üle pika aja hakata baasintressimäära tõstma ja laenuraha kallimaks muutma. Viimastel kuudel on seetõttu halvasti liikunud Euroopa valitsuse võlakirjade hinnad ja see on vastavat mõju avaldanud ka vaid võlakirjadesse investeeritavatele teise pensionisamba fondidele.

100% võlakirjadesse investeerivate fondide puhasväärtused (NAVid) ehk siis lihtsamalt öeldes osakute hinnad on kukkunud praeguseks hetkeks mai–juuni tasemeteni. Veidi paremini on läinud LHV Intressipensionifondil, mille osaku hinna langus on asendunud stabiilse hinnaliikumisega. Võlakirjafondide osakute languse tõttu vajusid möödunud kuul väiksesse miinusesse ka nelja pensionifondi omanikud, kes liitusid teise pensionisamba süsteemiga 2003. aasta lõpus.

Lehekülje allservas oleva edetabeli aluseks on võetud 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt liigub iga kuu pensionisambasse 600 krooni (2+4% brutopalgast). Raha fondi laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil fondide maht on kõige rohkem kasvanud ehk päev, mil fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimaseks päevaks oli 17. november).

Samas on arvestatud fondiosakute välja­laske- ja tagasivõtmistasusid, mistõttu on veidi kehvemas seisus suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid.

Äripäev