Eesti
Filtreeri
Kas meie pensioniiga võiks kasvada automaatselt?
Vanemapensioni eelnõu sai valmis
Lepik: Eesti pensionäri tulevik on Prantsuse eaka omast lootusrikkam
Piret Suitsu: Eesti inimesed loodavad ise säästmata kopsakat penisoni
Üks lihtne viis pensioni oluliseks suurendamiseks
Eamets: pensionid päästab osaliselt võõrtööjõud
Pajula: riikliku pensionisüsteemi lõpp on lähedal

Vitsur: pensionipomm on otsitud uudis

12.01.12 http://www.ap3.ee

Pensionikohustus on täiesti finantseeritav riigi tuludega, kui pensioniloleku aeg ja tööaeg on mõistlikus proportsioonis, sõnas Arengufondi ekspert Heido Vitsur.

Euroopa Liidu 19 riigi pensionikohustused on umbes viis korda suuremad riikide võlakohustustest, selgub Euroopa Keskpanga tellitud uurimusest. „See pole üllatus ja mingi ootamatu asi ja kohustus, mida tuleb hakata lunastama täna või homme või ülehomme. Minu arust on see isegi otsitud uudis,“ kommenteeris Vitsur.

Tema sõnul ei ole Euroopa riike jälgitud, aga Ühendriikides on ju pidevalt arvutatud juba aastaid kui suur on kohustus, mis on avaliku tervishoiu, tervisekindlustuse ja pensionikindluse osas riigile ja kuidas see tiksub.

„Need ei ole momentaalsed kohustused ja võib-olla see mingil määral turgude meeleolu mõjutab. Kuid ma usun, et kõik teavad seda, et see jäik pensionikindlustussüsteem, mis sündis 1950-60ndatel aastatel ei saa olla jätkusuutlik olukorras, kus demograafiline olukord muutub – kus rahavastik vananeb, sündimus väheneb ja inimesed elavad kauem. On vaja mingit teist süsteemi,“ rääkis ekspert.

Praegune probleem ei ole Vitsuri sõnul pensioni suuruses ega kohustuses, see kohustus on täiesti finantseeritav riigi tuludega, kui pensioniloleku aeg ja tööaeg on mõistlikus proportsioonis. Ta tõi näite, et kui inimesed õpivad 20 aastat, töötavad umbes 60 aastat ja on 20 aastat pensionil, siis ei ole probleeme.

„Aga probleem on siis, kui inimesed 25 aastat õpivad, 30 aastat töötavad ja 40 aastat on pensionil. See ei ole jätkusuutlik. Nii, et küsimus ei ole võlas, küsimus on produktiivse tööaja ja mitte tööaja suhtes ja see tuleb hoida jätkusuutlikul tasemel. See on täpselt nagu riigivõlagagi. Kui majandus kasvab kiiremini kui riigivõlg, ei ole võlg riikidele probleemiks. Kui on vastupidi, siis on asi jätkusuutmatu ja viib katastroofini,“ selgitas ta.

„Eestis on tööaja ja mitte tööaja suhe Euroopa riikidest peaaegu kõige paremini paigas. Meil on pension üks Euroopa madalamaid SKT suhtes ja teiseks meie eluiga on suhteliselt lühike veel,“ märkis Vitsur.

Katre Pilvinski