Eesti
Filtreeri
LHV seab indekspensionifondide haldustasu Tulevast madalamaks
LHV raputab pensionifondide vaikelu
Fondivalitsejad LHV Varahaldus ja Danske Capital ühinevad
LHV pensionifondid oleks nagu teiselt planeedilt
Teisest sambast igas kuus ainult 43 eurot pensionilisa – miks ometi?
Danske Capital AS fondide tingimuste muutmine
Karm säästmine aitas noored pensionile

VILLU ZIRNASK: Pensionisamba teine usaldushääletus

15.06.09 Eesti Päevaleht

Juu­ni al­gu­ses jõus­tu­nud tei­se sam­ba mak­se­te kat­kes­tu­se­ga ei ole me­lu pen­sio­ni­sam­mas­te ümber kau­gelt­ki lõppe­nud.

Ju­ba pooleteise kuu pärast, 1. au­gus­til saa­vad ki­red jäl­le lõkke­le lüüa, sest sam­bal sei­sab ees si­su­li­selt usal­dushää­le­tus.

Ni­melt saab ala­tes augustist esi­ta­da aval­du­si isik­li­ke mak­se­te tei­se sam­bas­se taa­sa­lus­ta­mi­seks – tä­hen­dab, maks­ta saab isik­lik­ku kah­te prot­sen­ti oma sis­se­tu­le­kust tu­le­vi­ku tar­beks, eri­ne­valt se­ni­sest riik omalt poolt nel­ja prot­sen­ti li­sa­ma ei hak­ka. Mak­seid saab soo­via­val­da­ja uues­ti alus­ta­da aga ala­tes 2010. aas­tast. Kes se­da aval­dust ei esi­ta­ ja sel­le kau­du pen­sio­ni­sam­ba­le usal­dust ei aval­da, saab ka 2010. aas­ta mak­se­va­baks.

Swed­bank on väl­ja ar­vu­ta­nud, et mak­se­te va­ra­se­mal jät­ka­mi­sel teeb 12 000-kroo­ni­se bru­to­pal­ga saa­ja (koos rii­gi­ga) 2017. aas­ta lõpuks tei­se sam­bas­se mak­seid 13 200 kroo­ni roh­kem kui mit­tejät­ka­ja – 60 000 kroo­ni 46 800 kroo­ni vas­tu. On sel kõigel aga pen­sio­nipõlveks val­mis­tu­des mõtet? Mis on nen­de sis­se­mak­se­te eest os­te­tud fon­dio­sa­ku­te tu­ruväär­tus 2017. aas­ta lõpuks, prae­gu mui­du­gi tea­da ei ole. Aja­loost and­meid nop­pi­des ja nen­de põhjal joont tu­le­vik­ku ve­da­des saab joo­nis­ta­da üsna eri­ne­vaid graa­fi­kuid.

Kõikuv tootlus

Näi­teks aja­va­he­mi­kul 2000– 2008 oli akt­sia­te inf­lat­sioo­nijärg­ne toot­lus kõigil suu­re­ma­tel akt­sia­tur­gu­del pea­le Aust­raa­lia, Lõuna-Aaf­ri­ka ja Nor­ra ne­ga­tiiv­ne või nul­lilä­he­da­ne. Itaa­lia, Sak­sa­maa, Ii­ri, Jaa­pa­ni ja USA akt­siad toot­sid sel pe­rioo­dil iga aas­ta koh­ta üle viie prot­sen­di mii­nust. Sel­le pe­rioo­di alu­sel tu­le­vik­ku prog­noo­si­des näib in­ves­tee­ri­mi­ne – eri­ti oht­ralt akt­sia­tes­se in­ves­tee­ri­va­tes­se fon­di­des­se – mõtte­tu.

Ent 1990. aas­tad olid jäl­le­gi hoo­pis teist­su­gu­sed: seits­mel maail­ma kõige pi­kaea­li­se­mast 17 akt­sia­tu­rust oli aas­ta kesk­mi­ne reaal­toot­lus üle kümne prot­sen­di, mii­nu­ses oli vaid Jaa­pan. Kümnep­rot­sen­di­se toot­lu­se juu­res ku­lub in­ves­tee­ri­tud ra­ha ka­he­kor­dis­tu­mi­seks vaid vei­di üle seits­me aas­ta.

1900.–2008. aas­ta kesk­mi­ne aas­ta­ne toot­lus on „in­ves­tee­ri­misar­heo­loo­gia” kõige au­to­ri­teet­se­ma­te hul­ka kuu­lu­va Lon­don Bu­si­ness Sc­hoo­li uu­rin­gu jär­gi ol­nud 17 tu­rul, mis esin­da­vad li­gi 90 prot­sen­ti maail­ma akt­sia­tur­gu­de ko­guväär­tu­sest, kolm ku­ni kuus prot­sen­ti. Seal­juu­res on akt­siad ol­nud pa­re­mi­ni esi­nev va­rak­lass kui võla­kir­jad.

Sel­lest ja teis­test sar­nas­test uu­rin­gu­test jä­rel­dub, et pi­kaa­ja­li­sel in­ves­tee­ri­mi­sel pi­gem saa­vu­ta­tak­se edu, kui kao­ta­tak­se. Kui­gi pä­ris kin­del po­le see ol­nud, sest pluss­pe­rioo­di­de sek­ka on sat­tu­nud mit­mekümneaas­ta­seid pe­rioo­de, mil akt­sia­tu­rud ei ole tu­lu and­nud.

Ke­set krii­si, mis on pan­nud ini­me­si kaht­le­ma ka­pi­ta­lis­mi elujõuli­su­ses, va­jab vas­tust küsi­mus: kas mi­ne­vi­ku baa­sil saab üld­se prae­gu tu­le­vi­ku koh­ta mi­da­gi ar­va­ta, võib-ol­la on tu­le­vik hoo­pis teist­su­gu­ne? Sel­le pä­rast ei ta­su ülemää­ra mu­ret­se­da, sest ka­pi­ta­lism on rii­gi­ti vä­ga eri­pal­ge­li­ne, kuid väärt­pa­be­ri­tu­rud on kõik­jal. Näi­teks suh­te­li­selt sot­sia­list­li­ku Root­si akt­sia­turg on aja­loos kes­keltlä­bi pak­ku­nud üht pa­ri­ma­test toot­lus­test. Se­ni, ku­ni ma­jan­dus põhi­neb kas või osa­li­selt et­tevõtlu­sel ja eraoman­dil – ja kel­lel on pak­ku­da mõni muu toi­miv va­riant? –, on ole­mas ka väärt­pa­be­rid, mil­les­se ini­me­sed saa­vad oma sääs­te in­ves­tee­ri­da.

Kui ris­kist­se­naa­riu­mi­dest rää­ki­da, siis võib mui­du­gi et­te ku­ju­ta­da iga­su­gu­seid oh­tu­sid, mil­le rea­li­see­ru­mi­sel võib pen­sio­ni­fon­di­de toot­lus iga­su­gus­te­le oo­tus­te­le al­la jää­da. Võima­lik in­ves­tee­ri­mis­kao­tus pai­nab vä­hem, kui ra­ha sääst­mi­se tõttu ei pea nii-öel­da jooks­vat elu ela­ma­ta jät­ma.

Pensionimakse – väike ohver

Mak­se­te te­ge­mi­ne tei­se pen­sio­ni­sam­bas­se vä­hen­dab ini­me­se bru­to­pal­ka kaks prot­sen­ti, mis 12 000-kroo­ni­se bru­to­pal­ga pu­hul on 240 kroo­ni. See ei ole sum­ma, mil­le iga­kui­ne ku­lu­ta­mi­ne võimal­daks kel­lel­gi tõsta oma jooks­vat elus­tan­dar­dit hoo­pis tei­se­le ta­se­me­le või mil­le sääst­mi­ne nõuab pal­just loo­bu­mist. Küll ko­gu­neb sel­lest nor­maal­se ma­jan­du­sa­ren­gu kor­ral 20–30 aas­ta­ga kok­ku sum­ma, mil­lest saab hul­ga aas­taid ela­tu­da.

Ko­gu­mis­pen­sio­ni­de rek­laa­mid jä­ta­vad sa­ge­li mul­je, et need on hea ro­hi rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­se­ga tek­ki­va­te pen­sio­nip­rob­lee­mi­de vas­tu. Te­ge­li­kult see pä­ris nii ei ole: kui suu­re­le ge­ne­rat­sioo­ni­le järg­neb väik­sem ge­ne­rat­sioon (na­gu rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­se pu­hul ik­ka juh­tub), te­ki­tab see ma­jan­du­ses igal ju­hul ta­sa­kaa­lus­ta­ma­tu­se, mil­le taga-järjeks oleks su­le­tud süstee­mis pen­sionä­ri­de sis­se­tu­le­ku­te vä­he­ne­mi­ne töö­ta­ja­te pal­ka­de suh­tes, töö­ta­ja­te rän­gem mak­sus­ta­mi­ne, et maks­ta suu­re­mat riik­lik­ku pen­sio­ni või tö­öea ja pen­sio­niea va­he­li­se pii­ri ni­hu­ta­mi­ne – pen­sio­niea tõst­mi­ne.

Pen­sio­ni­sam­bad an­na­vad ome­ti šan­si, et rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­ne puu­du­tab meid õrne­malt, sest rah­vas­ti­kup­ro­jekt­sioo­ni­de jär­gi on ko­gu maa­ke­ra rah­vas­ti­ku va­nu­se­li­ne st­ruk­tuur tä­nu aren­gu­maa­de­le veel 21. sa­jan­di kesk­pai­gas­ki püra­mii­di mee­nu­tav – noo­re­maid on ik­ka veel roh­kem ja va­ne­maid jär­jest vä­hem. Pen­sio­nisääs­tu­de in­ves­tee­ri­mi­se kau­du saab siin­se­te pen­sio­ni­de maks­mi­se koor­ma osa­li­selt teis­te, noo­re­ma rah­vas­ti­ku­ga rii­ki­de õlu­le lüka­ta. Kui häs­ti lä­heb, suu­da­vad nen­des, noo­re rah­vas­ti­ku­ga rii­ki­des te­gut­se­vad et­tevõtted pak­ku­da meie ra­ha­le kõrge­mat toot­lust kui va­nu­ri­te maail­ma­jaos Eu­roo­pas.