Uudised

Juu­ni al­gu­ses jõus­tu­nud tei­se sam­ba mak­se­te kat­kes­tu­se­ga ei ole me­lu pen­sio­ni­sam­mas­te ümber kau­gelt­ki lõppe­nud.

Ju­ba pooleteise kuu pärast, 1. au­gus­til saa­vad ki­red jäl­le lõkke­le lüüa, sest sam­bal sei­sab ees si­su­li­selt usal­dushää­le­tus.

Ni­melt saab ala­tes augustist esi­ta­da aval­du­si isik­li­ke mak­se­te tei­se sam­bas­se taa­sa­lus­ta­mi­seks – tä­hen­dab, maks­ta saab isik­lik­ku kah­te prot­sen­ti oma sis­se­tu­le­kust tu­le­vi­ku tar­beks, eri­ne­valt se­ni­sest riik omalt poolt nel­ja prot­sen­ti li­sa­ma ei hak­ka. Mak­seid saab soo­via­val­da­ja uues­ti alus­ta­da aga ala­tes 2010. aas­tast. Kes se­da aval­dust ei esi­ta­ ja sel­le kau­du pen­sio­ni­sam­ba­le usal­dust ei aval­da, saab ka 2010. aas­ta mak­se­va­baks.

Swed­bank on väl­ja ar­vu­ta­nud, et mak­se­te va­ra­se­mal jät­ka­mi­sel teeb 12 000-kroo­ni­se bru­to­pal­ga saa­ja (koos rii­gi­ga) 2017. aas­ta lõpuks tei­se sam­bas­se mak­seid 13 200 kroo­ni roh­kem kui mit­tejät­ka­ja – 60 000 kroo­ni 46 800 kroo­ni vas­tu. On sel kõigel aga pen­sio­nipõlveks val­mis­tu­des mõtet? Mis on nen­de sis­se­mak­se­te eest os­te­tud fon­dio­sa­ku­te tu­ruväär­tus 2017. aas­ta lõpuks, prae­gu mui­du­gi tea­da ei ole. Aja­loost and­meid nop­pi­des ja nen­de põhjal joont tu­le­vik­ku ve­da­des saab joo­nis­ta­da üsna eri­ne­vaid graa­fi­kuid.

Kõikuv tootlus

Näi­teks aja­va­he­mi­kul 2000– 2008 oli akt­sia­te inf­lat­sioo­nijärg­ne toot­lus kõigil suu­re­ma­tel akt­sia­tur­gu­del pea­le Aust­raa­lia, Lõuna-Aaf­ri­ka ja Nor­ra ne­ga­tiiv­ne või nul­lilä­he­da­ne. Itaa­lia, Sak­sa­maa, Ii­ri, Jaa­pa­ni ja USA akt­siad toot­sid sel pe­rioo­dil iga aas­ta koh­ta üle viie prot­sen­di mii­nust. Sel­le pe­rioo­di alu­sel tu­le­vik­ku prog­noo­si­des näib in­ves­tee­ri­mi­ne – eri­ti oht­ralt akt­sia­tes­se in­ves­tee­ri­va­tes­se fon­di­des­se – mõtte­tu.

Ent 1990. aas­tad olid jäl­le­gi hoo­pis teist­su­gu­sed: seits­mel maail­ma kõige pi­kaea­li­se­mast 17 akt­sia­tu­rust oli aas­ta kesk­mi­ne reaal­toot­lus üle kümne prot­sen­di, mii­nu­ses oli vaid Jaa­pan. Kümnep­rot­sen­di­se toot­lu­se juu­res ku­lub in­ves­tee­ri­tud ra­ha ka­he­kor­dis­tu­mi­seks vaid vei­di üle seits­me aas­ta.

1900.–2008. aas­ta kesk­mi­ne aas­ta­ne toot­lus on „in­ves­tee­ri­misar­heo­loo­gia” kõige au­to­ri­teet­se­ma­te hul­ka kuu­lu­va Lon­don Bu­si­ness Sc­hoo­li uu­rin­gu jär­gi ol­nud 17 tu­rul, mis esin­da­vad li­gi 90 prot­sen­ti maail­ma akt­sia­tur­gu­de ko­guväär­tu­sest, kolm ku­ni kuus prot­sen­ti. Seal­juu­res on akt­siad ol­nud pa­re­mi­ni esi­nev va­rak­lass kui võla­kir­jad.

Sel­lest ja teis­test sar­nas­test uu­rin­gu­test jä­rel­dub, et pi­kaa­ja­li­sel in­ves­tee­ri­mi­sel pi­gem saa­vu­ta­tak­se edu, kui kao­ta­tak­se. Kui­gi pä­ris kin­del po­le see ol­nud, sest pluss­pe­rioo­di­de sek­ka on sat­tu­nud mit­mekümneaas­ta­seid pe­rioo­de, mil akt­sia­tu­rud ei ole tu­lu and­nud.

Ke­set krii­si, mis on pan­nud ini­me­si kaht­le­ma ka­pi­ta­lis­mi elujõuli­su­ses, va­jab vas­tust küsi­mus: kas mi­ne­vi­ku baa­sil saab üld­se prae­gu tu­le­vi­ku koh­ta mi­da­gi ar­va­ta, võib-ol­la on tu­le­vik hoo­pis teist­su­gu­ne? Sel­le pä­rast ei ta­su ülemää­ra mu­ret­se­da, sest ka­pi­ta­lism on rii­gi­ti vä­ga eri­pal­ge­li­ne, kuid väärt­pa­be­ri­tu­rud on kõik­jal. Näi­teks suh­te­li­selt sot­sia­list­li­ku Root­si akt­sia­turg on aja­loos kes­keltlä­bi pak­ku­nud üht pa­ri­ma­test toot­lus­test. Se­ni, ku­ni ma­jan­dus põhi­neb kas või osa­li­selt et­tevõtlu­sel ja eraoman­dil – ja kel­lel on pak­ku­da mõni muu toi­miv va­riant? –, on ole­mas ka väärt­pa­be­rid, mil­les­se ini­me­sed saa­vad oma sääs­te in­ves­tee­ri­da.

Kui ris­kist­se­naa­riu­mi­dest rää­ki­da, siis võib mui­du­gi et­te ku­ju­ta­da iga­su­gu­seid oh­tu­sid, mil­le rea­li­see­ru­mi­sel võib pen­sio­ni­fon­di­de toot­lus iga­su­gus­te­le oo­tus­te­le al­la jää­da. Võima­lik in­ves­tee­ri­mis­kao­tus pai­nab vä­hem, kui ra­ha sääst­mi­se tõttu ei pea nii-öel­da jooks­vat elu ela­ma­ta jät­ma.

Pensionimakse – väike ohver

Mak­se­te te­ge­mi­ne tei­se pen­sio­ni­sam­bas­se vä­hen­dab ini­me­se bru­to­pal­ka kaks prot­sen­ti, mis 12 000-kroo­ni­se bru­to­pal­ga pu­hul on 240 kroo­ni. See ei ole sum­ma, mil­le iga­kui­ne ku­lu­ta­mi­ne võimal­daks kel­lel­gi tõsta oma jooks­vat elus­tan­dar­dit hoo­pis tei­se­le ta­se­me­le või mil­le sääst­mi­ne nõuab pal­just loo­bu­mist. Küll ko­gu­neb sel­lest nor­maal­se ma­jan­du­sa­ren­gu kor­ral 20–30 aas­ta­ga kok­ku sum­ma, mil­lest saab hul­ga aas­taid ela­tu­da.

Ko­gu­mis­pen­sio­ni­de rek­laa­mid jä­ta­vad sa­ge­li mul­je, et need on hea ro­hi rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­se­ga tek­ki­va­te pen­sio­nip­rob­lee­mi­de vas­tu. Te­ge­li­kult see pä­ris nii ei ole: kui suu­re­le ge­ne­rat­sioo­ni­le järg­neb väik­sem ge­ne­rat­sioon (na­gu rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­se pu­hul ik­ka juh­tub), te­ki­tab see ma­jan­du­ses igal ju­hul ta­sa­kaa­lus­ta­ma­tu­se, mil­le taga-järjeks oleks su­le­tud süstee­mis pen­sionä­ri­de sis­se­tu­le­ku­te vä­he­ne­mi­ne töö­ta­ja­te pal­ka­de suh­tes, töö­ta­ja­te rän­gem mak­sus­ta­mi­ne, et maks­ta suu­re­mat riik­lik­ku pen­sio­ni või tö­öea ja pen­sio­niea va­he­li­se pii­ri ni­hu­ta­mi­ne – pen­sio­niea tõst­mi­ne.

Pen­sio­ni­sam­bad an­na­vad ome­ti šan­si, et rah­vas­ti­ku va­na­ne­mi­ne puu­du­tab meid õrne­malt, sest rah­vas­ti­kup­ro­jekt­sioo­ni­de jär­gi on ko­gu maa­ke­ra rah­vas­ti­ku va­nu­se­li­ne st­ruk­tuur tä­nu aren­gu­maa­de­le veel 21. sa­jan­di kesk­pai­gas­ki püra­mii­di mee­nu­tav – noo­re­maid on ik­ka veel roh­kem ja va­ne­maid jär­jest vä­hem. Pen­sio­nisääs­tu­de in­ves­tee­ri­mi­se kau­du saab siin­se­te pen­sio­ni­de maks­mi­se koor­ma osa­li­selt teis­te, noo­re­ma rah­vas­ti­ku­ga rii­ki­de õlu­le lüka­ta. Kui häs­ti lä­heb, suu­da­vad nen­des, noo­re rah­vas­ti­ku­ga rii­ki­des te­gut­se­vad et­tevõtted pak­ku­da meie ra­ha­le kõrge­mat toot­lust kui va­nu­ri­te maail­ma­jaos Eu­roo­pas.