Uudised

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kinnitab, et Rain Lõhmus ei osale mingil määral pensionifondide investeerimisotsuste tegemisel, nii nagu ka nende investeerimismeeskond ei konsulteeri ega kooskõlasta Lõhmusega pensionifonde puudutavaid investeerimisotsuseid.

Järgneb Andres Viisemanni selgitus Fenno võlakirjade osakaalu kohta.

LHV pensionifondide strateegia üheks iseloomustajaks on olnud suhteliselt kontsentreeritud investeeringud. See paistab eriti silma võlakirjaportfellis. Olgu siis tegu deposiitide, võlakirjade või võlakirjafondidega. Meie intressi teenivast portfellist on ajalooliselt umbes poole moodustanud väga madala riskiga lühiajalised pangadeposiidid ning ülejäänud osa on jaotatud võrdsetes osades madala riskiga ja keskmisest kõrgema riskiga võlakirjade vahel. Kõrge riskiga võlakirjade valiku puhul on valikukriteeriumiks olnud nii võlakirja poolt pakutav tootlus, kui ettevõtte tegevusspetsiifika tundmine. Kui vaadata meie võlakirjaportfelli läbi aegade, siis on seal riigivõlakirjade ja riigiettevõtete võlakirjade kõrval olnud suur osakaal pankade võlakirjadel.
 
Seejuures oleme ostnud valdava osa meie portfellis olevatest võlakirjadest järelturult, mitte esmaemissioonidest. Ka Fenno võlakirjade osakaalu suurendasime aja jooksul, omandades võlakirju nii esmaemissioonidest nominaalhinnaga, kui ka järelturult nominaalhinnast madalama hinnaga.
 
Mis puudutab huvide konflikti, siis tahaksin siin eristada kahte momenti, nagu Sa ka küsimuse püstitasid: Rain Lõhmuse osalus ja LHV Grupi osalus:
 
1. See, et Rain oli investeerinud Fennosse, ei ole pannud mulle kunagi ega kuidagi survet investeerida Fenno võlakirjadesse, pigem on just võimalik hilisem süüdistus huvide konfliktis pannud mind asju kriitilisemalt vaatama. Rain ei osale mingil määral pensionifondide investeerimisotsuste tegemisel ja meie investeerimismeeskond ei konsulteeri ega kooskõlasta temaga pensionifondide investeerimisotsuseid. Küll aga olen arutanud temaga tarbijafinantseerimise temaatikat ja Fenno äristrateegiat.
 
Ma usun, et enamus Eestist pärit võlakirjainvestoreid olid teadlikud, et Rain on Fenno aktsionär ning paljudele võis see olla isegi täiendavaks argumendiks, miks üldse investeeriti Fenno võlakirjadesse. Raini investeeringut Fennosse on isegi Äripäevas kajastatud (nt sügisel põgusalt Äripäev Online intervjuus finantsinspektsiooni juhi Raul Malmsteiniga). Vist ei ole kajastatud ainult seda, et Rain on ka ise üks võlakirjainvestoritest.
 
2. LHV Grupist sai Fenno aktsionär 2009. aasta oktoobris osaliselt minu initsiatiivil. 2008. aasta teises pooles sulgusid võlakirjaturud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele mitte ainult Eestis ja Soomes vaid kogu maailmas. See tähendas, et uue kapitali tõstmine muutus võlakirjaturgudelt võimatuks. Fenno asus 2009. aasta kevadel Soomes panga tegevusluba taotlema ning panga tegevust ette valmistama, et orienteeruda laenutegevuse finantseerimisel võlakirjadelt ümber deposiitide kaasamisele. Sellest informeeriti ka võlakirjainvestoreid. Omades ettekujutust pankadele esitatavatest nõuetest ning mõistes, kui suur samm tuleb Fennol oma arengus astuda, et panga tegevusluba saada, tekkisid mul 2009. aasta augustis kahtlused, kas Fenno suudab seda eesmärki ilma väljapoolse abita saavutada. Teades võlakirjainvestorite ringi ning võttes arvesse ka situatsiooni võlakirjaturul (rämpsvõlakirjade temaatika eesti ajakirjanduses, Hansa Private Debt fond jne.) ei näinud ma reaalselt kedagi teist võlakirjaomanike ringis peale LHV Grupi, kellel oleks motivatsiooni, tahtmist ja võimalusi Fennos aktiivsem roll võtta, et aidata ettevõttel keerulises turusituatsioonis panga tegevust ette valmistada.
 
See oli väga raske otsus, kuna ma teadsin, et kui LHV Grupp võtab aktiivsema rolli, siis see võib tuua kaasa süüdistuse võimalikus huvide konfliktis. Kuid mulle tundus, et ei ole moraalne jääda tegevusetuks olukorras, kus on võimalik olukorda parandada ja oma fondide investorite ja teiste võlakirjaomanike eest seista. Ainuke viis ennast võimalike hilisemate süüdistuste eest kaitsta, oli teha otsuseid, mis olid selgelt minu poolt juhitud fondide investorite ja ka teiste võlakirjaomanike huvides ning jälgida teraselt seadust.
 
Fennol oli tarvis tõsta paari kuuga oma aktsiakapital pangategevusloa saamiseks vähemalt 5 miljoni euroni. LHV Grupp investeeris 1.5 miljonit eurot omandades 24,5% Fenno aktsiatest ning saavutades koos Rain Lõhmuse poolt kontrollitava 26,3%-se osalusega enamuse Fenno aktsionäride ringis. See andis ka õiguse nimetada ettevõtte nõukogusse LHV esindaja, võtta nõukogus aktiivsem roll ning saada parem ülevaade ettevõtte juhtimisest ning finantsseisust. Loomulikult oli LHV investeering motiveeritud ka sellest, et LHV Grupp nägi tarbijafinantseerimise valdkonnas ning Fenno äris potentsiaali. Ka käesoleval hetkel usume, et Fenno tegevuse jätkamine ning arendamine on nii aktsionäride kui võlakirjaomanike huvides.
 
Enne aktsiakapitali suurendamist 2009. aasta sügisel vahetasid LHV fondid enamuse 2010. aastal lõppevaid võlakirju uute,  2016. aasta septembris lõppevate võlakirjade vastu. Uusi võlakirju märkisime 2 miljoni EUR eest. Uute võlakirjade pikema lõpptähtaja eest kauplesin välja 18%-lise intressimäära, mida makstakse poolaasta kaupa. Erinevalt paljudest Eesti võlakirjainvestoritest eelistan mina pikemaajalisi võlakirju, kui tegu on riskantsemate võlakirjadega, ning lühemaid võlakirju, kui tegu on riskivabade võlakirjadega. Seda põhjusel, et kui ettevõte sattub raskustesse, siis pole vahet kui pikka võlakirja sa hoiad. Kui aga asjad lähevad hästi, siis oled kindlustanud endale kõrge pikaajalise tootluse. Samuti muudab pikemaajalise finantseerimise kindlustamine ettevõtte vähem riskantsemaks. Samuti arvan, et on vähem riskantne analüüsida üht ettevõtet põhjalikumalt ning ettevõttega suhelda, selle asemel, et pidevalt ühest lühiajalisest suhtest teise lühiajalisse suhtesse hüpata.
 
Lisakommentaariks veel niipalju, et Rain Lõhmuse Fenno aktsionäriks olemine on osutunud tagantjärgi hinnates kõigile võlakirjaomanikele kasulikus. LHV Grupi lisandumine Fenno aktsionäride ringi on muutnud võimalikuks kontrolli võtmise Fenno tegevuse üle ning vajadusel kiirete muutuste tegemise. (Seejuures ma mõistan, et see ei õigustaks huvide konflikti olemasolu, kui see oleks eksisteerinud)
 
Ma usun, et suure tõenäosusega saavutavad Fenno võlakirjainvestorid tänu aastate jooksul juba teenitud kõrgetele intressidele parema tulemuse, võrreldes sellega, kui nad oleksid investeeringu tegemise hetkel valinud Fenno võlakirja asemel tähtajalise deposiidi.
 
LHV pensionifondid investeerisid Fenno võlakirjadesse esmakordselt 2006. aasta teises pooles. Kokku oleme ostnud üheksat erinevat Fenno võlakirja, millest viis on kas lunastatud või portfellist maha müüdud.