Eesti
Filtreeri
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt
Eestis on ülalpeetavaid juba ammu rohkem kui töölkäijaid
Kolmanda pensionisambaga liitujaid jääb järjest vähemaks
LHV tuli välja valdavalt Eestisse investeeriva pensionifondiga

Viis pensionäri pöördus pensioni arvestuse pärast inimõiguste kohtusse

06.08.10 Postimees

Viis pensionäri, kes tahavad saada pensioni tööstaaži eest kas mujal Nõukogude Liidus töötatud või Nõukogude armees teenitud aja eest, kaebasid Eesti riigi Euroopa inimõiguste kohtusse.

Inimõiguste teabekeskus teatas, et 30. juulil saatis viis pensionäri kollektiivse kaebuse Euroopa inimõiguste kohtusse, kuna Tallinna pensioniamet keeldus kolmele neist määramast vanaduspensioni Nõukogude Liidu teistes liiduvabariikides töötatud aastate eest ning kahele Nõukogude armees teenitud aastate eest.

Teabekeskuse teatel kohustas Tallinna ringkonnakohus pensioniametit ümber vaatama otsused pensionide määramise kohta. Seepeale tegi pensioniamet uue otsuse, milles keeldus pensioni määramisest. Selle otsuse jätsid jõusse kõik kolm kohtuastet.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna juhataja Merle Malvet ütles BNSile, et vastavalt riigikohtu tõlgendusele võetakse Eestis elavale Venemaa kodanikule pensioni määramisel reeglina teistes liiduvabariikides töötatud aastad arvesse, Nõukogude armees teenitud aastaid arvesse ei võeta, kuna see jääb Eesti ja Venemaa vahelise pensionikindlustuse lepingu reguleerimisalast välja.

Nõukogude armees teenitud aeg võetakse Eesti seaduste kohaselt pensioni määramisel arvesse siis, kui inimene võeti armeesse Eestist või kui ta elas enne väljastpoolt Eestist teenistusse suunamist Eestis ning tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Kommenteerides teabekeskuse sõnumit märkis Malvet, et Eesti kohtud ei tee formaalseid otsuseid, vaid lahendavad asju sisuliselt ja riigikohtu poolt tehtud otsuseid järgides. Samas nimetas ta arusaamatuks teabekeskuse väidet, et Eesti peab oma riigi seadusi rakendama nii, nagu Venemaa rakendab oma seadusi.

Malvet sõnas, et Eestil on Venemaaga sõlmitud kaks pensionikindlustuse lepingut, mõlemad üheksakümnendate aastate alguses, kuid mõlema osas on palju vaidlusi. Vaidlusaluse lepingu puhul määrab ja maksab Eestis elavale Venemaa kodanikule pensioni Eesti nii nagu see inimene oleks töötanud Eestis. Pensione makstakse Eesti eelarvest lepingu ja riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Pensionide väljamaksmist Venemaa ei kompenseeri ning sama kehtib ka Venemaal elavate Eesti kodanike suhtes.

Inimõiguste teabekeskuse väitel käib samalaadse asja pärast kohut veel mitu pensionäri, ning on võimalik, et ka nende kaebused jõuavad lõpuks inimõiguste kohtusse.