Eesti
Filtreeri
Kaevurite elu tööpensioni loomisega suurt ei muutuks
Eakad jäävad teadmatuse tõttu Tallinna pensionilisast ilma
Kristjan Tamla: igale fondile on vaja konkreetsemaid investeerimisstrateegiaid
Pensionifondi saab tulevikus vahetada kuni neli korda aastas
Pärast 240 päevast pausi hakkas II pensionisambasse taas raha voolama
Pensionide suurus tänavu ei muutu
«Keskpäevatund»: tuleb mõelda pensionäride tööhõive tõstmisele

Valitsuse kinnitatud pensionitõusuga jõuab keskmine pension 700 euroni

21.03.23 Sotsiaalministeerium

Valitsus kinnitas riikliku pensioni 2023. aasta indeksi, millega tõuseb alates 1. aprillist keskmine pension 700 euroni. Indeksi väärtuseks saab 1,139. Seega suurenevad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9%. Samuti kinnitas valitsus isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruseks 3786,82 eurot. Selle järgi määratakse ja arvutatakse ümber eelmisel aastal töötanud inimeste pensionid.

Rahvapensioni suurus on pärast indekseerimist 336,39 eurot. Pensioni baasosa suuruseks saab 317,9 eurot ja aastahindeks 8,684 eurot. 2023. aasta indeksi järgi ümberarvutatud pensionid makstakse välja alates aprillist. Pensionide indekseerimine maksab riigile tänavu 245,8 miljonit eurot. Pensione indekseeritakse 323 000 pensionäril.

Pensionite tasakaalus hoidmiseks palkade ja hindade muutusega arvutatakse pensionid igal kevadel ümber. Pärast indeksi kinnitamist arvutab sotsiaalkindlustusamet uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid. Oma uut pensioni suurust saab inimene alates 1. aprillist vaadata riigiportaalist eesti.ee. Lisainfot saab ka sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse telefonil 612 1360.

Vanaduspension koosneb baasosast, staažiosast (mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega) ja kindlustusosast (mille suurus võrdub kindlustusosakute summa ja aastahinde korrutisega) ning ühendosast, mille suurus võrdub poole kindlustusosakute ja poole solidaarosakute summa ning aastahinde korrutisega.

Lisaks pensionile arvutatakse ümber ka töövõimetoetuse päevamäär: 1. aprillist on see 18,60 eurot ning puuduva töövõime korral on toetuse suuruseks keskmiselt 558 eurot kuus. Osalise töövõime korral arvestatakse töövõimetoetust 57% päevamäärast ning keskmiseks töövõimetoetuse suuruseks osalise töövõime korral on keskmiselt 318,06 eurot. Töövõimetoetuste indekseerimine maksab riigile 42,5 miljonit eurot ja indekseeritakse ligikaudu 93 400 vähenenud töövõimega inimese töövõimetoetust. Töövõimetoetuse suuruse arvutab töötukassa iga kalendrikuu kohta.

Samuti kasutatakse indeksit kahjuhüvitise indekseerimiseks tööõnnetuse ja kutsehaiguste korral.