Eesti
Filtreeri
Uus infoteenus aitab targalt planeerida rahalist tulevikku
Juurdepääs Pensioniregistrisse on ajutiselt suletud 12. juunil kell 20:00-24:00
Info kogumispensioni II sambaga liitunud inimestele
Enda ja lähedaste tulevikule rõhuvad meeldetuletused suurendavad sissemakseid pensionisambasse
Värsked andmed paljastavad pensionite tegeliku suuruse
Veebikonverents „Pensionipäev“ 12. märtsil
Niigi madal pensioni asendusmäär võib Eestis aastatega veelgi langeda

Valitsus tõmbab eelarvest veel 3 miljardit maha

31.03.09 Eesti Päevaleht

Eelarveseisu parandamiseks külmutatakse teise pensionisamba maksed ja tõstetakse töötukindlustusmakseid.

Pensioni teise samba riigi poolsed sissemaksed lähevad ja töötukassa maksed tõusevad. Just sellist lahendust näeb valitsus riigieelarve positsiooni parandamiseks. Ükski asi pole muidugi otsustatud, ütles Rahandusminister Ivari Padar tänasel pressikonverentsil, aga ministri hoiaku järgi oli aru saada, et need on kaks suurt asja mille kallale valitsus esimeses järjekorras läheb. Pensionisamba puhul tuleb jutuks külmutamine, näiteks kaheks aastaks. Konkreetsed otsused sünnivad lähinädalatel.

Sellist vangerdust (pensionisamba sissemakse peatuvad- töötukassa maksed tõusevad) on tihti markeeritud paniköörilike hüüatusega stiilis „hävitatakse usaldus inimeste tuleviku ja pensionisüsteemi vastu“. Majandusteooria järgi on tegu aga loogilise vahetusega.

Pensionimaksed lähevad ju säästudeks, see on raha mis liigub reaalmajandusest ja tegelikult lausa riigistki välja. Töötukindlustusmaksed aga jõuavad koondatute ja töötuks jäänute rahakottidesse ning sealt lõpuks tarbimise kaudu ka reaalmajandusse tagasi. Kontratsüklilise fiskaalpoliitika järgi aga tulebki suure kriisi ajal turgutada tarbimist ja vähendada säästmist.

„Jaanuari, veebruari ja märtsikuu maksulaekumised on graafikus,“ lisas Padar. Täpsuse huvides võib lisada, et märtsikuu maksutulud pole veel ametlikud, kuid esimesed andmed räägivad, et maksud tulevad nii nagu praegune (kärbitud) eelarve ette näeb. Nii on eelarve jätkuvalt ka euroraha kasutuselevõtuks vajaliku Maastrichti eelarvedefitsiidi graafikus, kuid seis on väga nibin-nabin. Siit ka üks põhjus, miks kiiresti on vaja see 3 miljardiline varu tekitada. Teine põhjus on aga hoopiski 2010. aasta eelarves laiutav hiiglaslik auk, mis nõuab juba praegu pika vinnaga otsuste käivitumist.

„Üks 10 miljardi kroonine lugu,“ rääkis rahandmusminister Padar 2010. aasta eelarvekärpe kohta. Praeguste kulude tasemelt tuleb järgmise aasta defitsiit -16,5 miljardi krooni suurune. See on -7,5%, aga oleks vaja saada minimaalselt -3% peale.

Tuleva aasta kärbe saab olema palju valusam, sest lahutamine toimub ju tänase, juba mitu korda vähendatud summa pealt. „Tulumaksu langetamise ja tulumaksuvabastuse edasilükkamine,“ viitab Padar pensionisamba ja töötukindlustusmaksete kõrval veel ühele suurele, hetkel juba enam-vähem kindlale lahendusele. „Ma ei näe edasilükkamist oleks mõtet teha ühe aasta kaupa, võiks kohe teha kahe-kolme aastat,“ lisas Padar.

Rahandusministeeriumi täna avaldatud Eesti majanduse kevadprognoosi järgi langeb majandus 2009. aastal 8,5%, 2010. aastal 2,5% ja tõuseb uuesti 2011. aastal 1,5% võrra. Inflatsioon alaneb sellel aastal 0,4% peale ja järgmisel aastal on Eestis tegu lausa deflatsiooniga -0,6% . Töötuse määr kerkib sellel aastal 12% peale, järgmisel aastal 15,6% juurde. Kõrgtase jätkub ka 2011. aastal, kus Rahandusministeerium prognoosib töötuse määraks 15,4% ja alles 2012. aastal tuleb väike langus 13,5% juurde.

Toimetaja: Mikk Salu