Uudised

Valitsuse neljapäeval teatatud uudis pensionireformi muudatustest langes kohe opositsioonilise Reformierakonna terava kriitika alla. Sotsiaalministri ametit pidanud endine Reformierakonna juht Taavi Rõivas ütles, et selle ootamatu muudatuse tagajärjel kaob paljudel tööinimestel lootus suuremale pensionile. Rõivase sõnul tegemist on Mart Laari teise valitsuse aegse parempoolse pensionireformi olulises osas tagasipööramisega.

“Mul on kahju, et arukas inimene lihtsalt rumalat juttu räägib,” ütles Rõivase kriitika peale Kaia Iva. Ta märkis, et sisuliselt on tegemist eelmise valitsuse töö jätkamisega.

“Kogu see temaatika peaks olema väga hästi endisele valitsuserakonnale teada. Eelmisel aastal oli teema ka kaks korda valitsuskabinetis pärast pikkasid uuringuid ja arutelusid. Millest jäi ilmselt puudu, oli otsustusjulgus,” sõnas Iva.

Pensionärid ei peaks hakkama elama sotsiaaltoetustest

Sotsiaalkaitseminister selgitas, et 77 protsenti inimestest saab alla keskmise palga ja kelle palk jääb kesiseks, siis see võimendub väga tugevalt tulevases pensionis. “Suur osa inimestest peaks täiesti elementaarsel moel hakkama edaspidi küsima pensionile jäädes sotsiaaltoetust. See ei peaks meie eesmärk olema,” rõhutas ta.

Iva sõnul on arusaam, et pensioni suuruse määramisel enam palka ei arvestata, vale. “See väide, et enam ei arvestata palka, on vale. Täielikult jääb sõltuvaks pensioni teine sammas. See on puhtalt palgapõhine, inimene ise panustab sinna, riik lisaks panustab sinna ja see on palgapõhine. Esimene sammas on see, mis hakkab minema solidaarsemaks ja pika üleminekuga hakatakse arvutama staaži aastaid. Kõik see, mis on varem teenitud, jääb alles, aga 20. aastast kuni 36. aastani me rakendame nn sünteesosakut, kus pooles osas läheb arvesse palgakomponent ja pooles staažikomponent. Ja alates 37. aastast on kavas ainult staažikomponenti kasutada,” seletas minister.

Iva viitas, et rahandusministeerium on teinud ära ka näitearvutused praeguse pensioni ja rahvastiku mudeliga ja 2050. aastani on ka arvuliselt näha, et kõikidel, nii keskmise palga kui ka näiteks kahekordse palga saajatel pension tõuseb.

“Oluline osa pensionireformist on ju ka see, et me küll teeme pensionile mineku ea vabamaks ja paindlikumaks, aga pensioniiga kui järgepanu tõuseb ja see ongi sellepärast, et ei hakkaks pensionid vähenema,” sõnas Iva.

Kõik on koalitsioonilepingus kirjas

Iva kinnitas, et koalitsioonilepingus olid viited praegustele muudatustele täiesti olemas ja mingit üllatust siin olla ei tohiks. “Ma arvan, et tegelikku üllatust siin väga ei olnud. Seda üllatust demonstreerivad opositsiooni poliitikud,” kommenteeris Iva.

“Me teeme seda selliseks, et ta oleks mõistlikum ja jätkusuutlikum ning, et me ei peaks varsti laiutama käsi, et raha on otsas või et meil on suur osa pensionäre lükatud vaesusesse,” ütles ta veel.