Eesti
Filtreeri
Eesti kulutab pensionideks ja toetusteks ELis kõige vähem
Viimane võimalus liituda pensioni II sambaga või vahetada fonde
Soome pension tõusis üle 17.000 krooni
1965-1967 aastatel sündinutel viimane võimalus liituda kogumispensioniga
Hansapank investeerib üha enam pensionifondide raha Venemaale
Õige pensionifondi valik määrava tähtsusega
Teise samba pensionifondid toovad pankadele hästi sisse

Valitsus kinnitas kärbitud pensionitõusu

14.03.13 ERR

Aprillist tõusevad pensionid keskmiselt 5% võrra, kuigi indeksi alusel pidanuks pensionid kasvama 7%.

Indeksi väärtuse arvutamiseks kasutatav valem, mis arvestab inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumist, andis tulemuseks 1,07, kuid valitsus otsustas kinnitada indeksi väärtuseks 1,05.

Seitsmeprotsendiline pensionitõus tekitanuks rahandusministeeriumi hinnangul liiga suured käärid riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude ja kulude vahel.

Prognoosi kohaselt oleks kogu pensionikindlustuse defitsiit siis üle 300 miljoni euro, mis ohustab riikliku pensionikindlustuse finantsilist jätkusuutlikkust.

Pensionitõusu kärpimist 5%-le põhjendas ministeerium vajadusega teha tasaarveldus, sest majanduskriisi aastatel 2010 ja 2011 oli indeks alla ühe, kuid pensioni suurust ei vähendatud.

Seadus ütleb, et valitsusel on kohustus tasaarvestada erinev indeksi osa viie aasta jooksul.

Pensionide määrad on aprillist järgnevad:

vanaduspension staažiga 15 aastat – 197,6 eurot,
staažiga 30 aastat – 268,4 eurot,
staažiga 40 aastat – 315,6 eurot,
ja staažiga 44 aastat – 334,4 eurot.

Priit Luts