Eesti
Filtreeri
Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondidega seotud info kättesaadav pensionikontolt
Pensionide poolaasta: indeksit on raske võita
Uuring: Eesti inimesed valivad pensionifondi pigem kellegi teise soovituse järgi
III samba fondiosakud kolivad väärtpaberikontodelt pensionikontole
SEB: eestlased prognoosivad oma elu pikkuseks üle 85 aasta ega kiirusta pensioni saabumisel tööd lõpetama
Vabatahtlikku pensionisambasse panustab vaid käputäis tööandjaid
Paradoks? Eestlasi ei huvita oma pensioni suurus, aga seda kogutakse innukalt

Valitsus kinnitas kärbitud pensionitõusu

14.03.13 ERR

Aprillist tõusevad pensionid keskmiselt 5% võrra, kuigi indeksi alusel pidanuks pensionid kasvama 7%.

Indeksi väärtuse arvutamiseks kasutatav valem, mis arvestab inflatsiooni ja sotsiaalmaksu laekumist, andis tulemuseks 1,07, kuid valitsus otsustas kinnitada indeksi väärtuseks 1,05.

Seitsmeprotsendiline pensionitõus tekitanuks rahandusministeeriumi hinnangul liiga suured käärid riikliku pensionikindlustuse eelarve tulude ja kulude vahel.

Prognoosi kohaselt oleks kogu pensionikindlustuse defitsiit siis üle 300 miljoni euro, mis ohustab riikliku pensionikindlustuse finantsilist jätkusuutlikkust.

Pensionitõusu kärpimist 5%-le põhjendas ministeerium vajadusega teha tasaarveldus, sest majanduskriisi aastatel 2010 ja 2011 oli indeks alla ühe, kuid pensioni suurust ei vähendatud.

Seadus ütleb, et valitsusel on kohustus tasaarvestada erinev indeksi osa viie aasta jooksul.

Pensionide määrad on aprillist järgnevad:

vanaduspension staažiga 15 aastat – 197,6 eurot,
staažiga 30 aastat – 268,4 eurot,
staažiga 40 aastat – 315,6 eurot,
ja staažiga 44 aastat – 334,4 eurot.

Priit Luts