Eesti
Filtreeri
Pensionärid nõuavad vähemalt 240-kroonist pensionitõusu
Valitsus kavandab eripensionide kaotamist
Tööturg vajab vanemaealiste kaasamist
Mullu oli keskmine brutokuupalk 6723 krooni
Uuring: Eesti pensionäride osakaal ületab märgatavalt EL keskmist näitajat
Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile
Miitingulised nõudsid paremat pensionijaotust

Valitsus kavandab eripensionide kärpimist

17.07.06 Postimees

Praegu tuhandetele riigiametnikele mõnusat vanaduspõlve tõotavad eripensionid võivad kärpesse minna ja tulevikus sootuks kaduda.

Sotsiaalministeeriumi ametnike koostatud uue pensionikontseptsiooni ühe osana hakataks eripensione esialgu kärpima samal viisil kui pensioni esimest sammast inimesel, kes on liitunud ka teise sambaga.

Tavapensioni saavate isikute aastakoefitsient väheneb nende aastate eest, mil isik on tasunud kohustusliku kogumispensioni makseid, 20 protsendi võrra, eripensioni suurus aga ei sõltu praegu kogumispensioniga liitumisest.

Sotsiaalminister Jaak Aab märkis, et otstarbekas oleks pensioni teise sambaga liitunud inimeste eripensione kärpida ligikaudu viiendiku ehk 20 protsendi võrra.

Võrdseks tavainimestega

Minister kinnitas, et eripensionäre peaks kohtlema võrdselt tavainimestega, sest just 20 protsenti väheneb tavaline pensioni esimene sammas ehk riigi makstud pension inimesel, kes on liitunud ka teise pensionisambaga.

Valitsuskabinet arutab seda ettepanekut eeldatavasti augustis või septembris. Kui kontseptsioon heakskiidu saab, hakkab sotsiaalministeerium seaduseparandusi kirjutama. Kas need ka veel enne järgmisi üldvalimisi jõutakse riigikogus seadustada, pole teada.

Reformierakondlasest peaminister Andrus Ansip ei soovinud ettepanekut enne kabinetiarutelu kommenteerida.

Koalitsiooni kolmas osapool, Rahvaliidu minister Aivar Sõerd aga kinnitas, et toetab eripensionide vähendamist neil, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga.

Pensionispetsialistid peavad eripensione ebaõiglaseks ja pensionikassale ülemäära koormavaks.

Kui mullu kulus eripensionide maksmiseks 101 miljonit krooni, siis tänavu juba 162 miljonit. Selle põhjuseks on üldine palgatõus, sest eripension on reeglina seotud palgatasemega. Samuti kasvab järjest eripensionäride hulk.

Samas võivad politseinike, kohtunike ja kaitseväelaste hulgas hinnatud eripensionid sootuks kaduda. Muutus ei puuduta küll neid ametnikke, kellele juba on eripensioni lubatud.

Jaak Aab märkis, et eripensioni asemel võiksid riigiasutused maksta töötatud aastate eest sissemakseid töötaja kolmandasse pensionisambasse. Aabi hinnangul oleks see ka täiendavat garantiid vajavate töökohtade puhul õiglasem kui praegune süsteem, kus inimesed tegelevad staaži kogumisega ja mõned aastad töötanutele ei laiene mingeid garantiisid.

Aab möönis, et eripensione saavad ametkonnad võivad ettepanekule vastu seista. «Rahva hulgas aga see eripensionide kärpimise ettepanek küll pahameeletormi ei põhjusta, sest miks peaks keegi olema eriline?» arvas Aab.

Uus seadus muudab

Ka justiitsministeeriumi arvates tasuks ametnikele makstavad pensionisoodustused kaotada. Pressiesindaja Mart Siilivask märkis, et praegu valmistab ministeerium ette uut avaliku teenistuse seadust. Selle koostamine ja ettepanekute kogumine käib, korra on valitsus seda ka arutanud. Muu hulgas toob uus seadus muutusi ka eripensionide ja ka teiste pensionilisade maksmisse.

«Üldises avalikus teenistuses olevate ametnike pensionisüsteem viiakse riigi üldise pensionikorraldusega samadele alustele,» märkis Siilivask.

Õiguspärase ootuse põhimõtte järgimiseks sätestatakse tema sõnul piisav üleminekutähtaeg, mille lõppedes lõpetatakse lisapensioni aluseks oleva staaži arvestamine ning kõigil, kellel on tekkinud õigus lisapensionile, säilitatakse pensionilisa väljateenitud ulatuses.

Andrus Karnau