Eesti
Filtreeri
Reiljan surub metsnikele pensioni juurde
Eripensionäride arvu paisutamine tuleb lõpetada
Õiglane pension peab sõltuma laste arvust!
Äripäev on pensioniea tõstmise poolt
Valitsus kavandab eripensionide kärpimist
Pensioniõiglus
Jaak Aab tahab muuta pensioni arvestamist

Valitsus kavandab eripensionide kaotamist

16.06.04 Postimees

«Ma olen täiesti šokis,» ütles rahvusooper Estonia priimabaleriin Kaie Kõrb, kuuldes valitsuse kavast ära kaotada välja teenitud aastate ja eripensionid ning seega ka balletitantsijate võimalus varakult pensionile jääda.

Praegune seadus võimaldab balletitantsijal karjäär lõpetada pärast paarikümneaastast lavastaaži, misjärel ta hakkab saama välja teenitud aastate pensioni või muus ametis töötades enam kui 1000-kroonist palgalisa.

«Ma olen selleks kümme aastat õppinud, et saada baleriiniks, siis ma tantsin teatris 20 aastat ja siis mind lihtsalt visatakse välja!» rääkis Kõrb. «Mujal maailmas on tavaks, et kui balletitantsija lõpetab oma töö, siis seda kompenseeritakse.» Ka näiteks kohtunikke ja politseinikke puudutav pensionireform võiks sotsiaalminister Marko Pomerantsi sõnul jõustuda 2005. aasta 1. jaanuarist. Samas jätkataks väljateenitud aastate pensioni maksmist neile, kes on selle juba välja teeninud. Töötajad, kes on omandanud sooduspensioni õigust andvast staažist vähemalt 70 protsenti, saaks aga hüvitist.

Lennukijuht rekka peale

Nagu Kõrbile, nii tuli pensionisoodustuste kaotamise plaan üllatusena ka kohtunike ühingu esimehele Hurma Kiviloole. «Eripensioni kaotamine ei saa mingil juhul kehtida nende kohtunike suhtes, kes praegu ametis on,» märkis ta.

Kiviloo ei välistanud kohtunike eripensionide kaotamist tulevikus, juhul kui vajalikud sotsiaalsed garantiid on neile teisel viisil tagatud.

Pomerantsi kinnitusel seisneb reformi mõte selles, et suunata seni varakult pensionile pääsenud erialade töötajad uut tööd otsima ja säästa sel viisil pensionifondi raha.

«See oli vist Skandinaavia lennufirma SAS, kus reaktiivlennukite juhid, kes on suured ja tähtsad mehed, õpetati ümber rekkajuhtideks,» selgitas Pomerants. «Sa pead sellega lihtsalt arvestama, et see eriala, mille sa kunagi õppisid, ei pruugi 63. eluaastani välja vedada. Järjest rohkem hakkab juhtuma see, et tööelu jooksul tuleb teha läbida erinevaid karjääre.»

Politsei kritiseerib

Pomerantsi väitel töötavad näiteks paljud politseist lahkujad edasi turvafirmades ja saavad lisaks palgale ka nn eripensioni, mille maksmine on tema hinnangul põhjendamatu.

Politseiameti arenguosakonna politseidirektori Priit Männiku hinnangul võib eripensionide kaotamine mõjuda rängalt politseis töötavate inimeste motivatsioonile ja sundida osa politseinikke ametist lahkuma.

Siseminister Margus Leivo ütles, et reformikava tuleks enne selle üle otsustamist täpsemalt lahti kirjutada, et säilitada politseinike motivatsiooni.

Keskerakondlase, endise siseministri Ain Seppiku hinnangul käitub Pomerants pensionireformiga välja tulles lihtsalt arutult. «Ma ei kujuta ette, kuidas on võimalik seda õiguspärase ootuse printsiibi rikkumist poliitiliselt põhjendada,» ütles ta.

Endine sotsiaalminister, sotsiaaldemokraat Eiki Nestor väitis, et eripensionide ja väljateenitud aastate pensionide probleemi ei saa lahendada enne, kui pole loodud tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteem, mis senise kompensatsioonimehhanismi asendaks.

Pomerantsi hinnangul tuleks järgmise kümne aasta jooksul eripensioniks ja väljateenitud aastate pensionideks maksta 46 miljonit krooni, reform lubaks sellest kokku hoida umbes poole.

Esialgu on reformi näol tegu vaid kavaga, millel puudub kooskõlastus parlamendierakondadega, lisas Pomerants.

Majandusministri, reformierakondlase Meelis Atoneni sõnul toetab nende partei põhimõtteliselt pensionisoodustuste ülevaatamist. «Me ei saa tulevikku silmas pidades võtta riigile järjest uusi kohustusi, teadmata, kes need kinni maksab,» tõdes ta. «Aga teema tahab veel täpsemat lahtimõtestamist.»

Ka Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani sõnul ei saa nii paljusid inimesi puudutavat otsust langetada tõtates.

Pensionisoodustuste saajaid

Eripensioni saajaid:

  • kohtunikud, prokurörid, õiguskantsler, kaitseväelased, politseiametnikud, president ja parlamendiliikmed

Välja teenitud aastate pensioni saajaid (20–25-aastase staaži korral):

  • politseiametnikud, kohtu-uurijad, tuletõrjujad, vanglaametnikud, kaevandustöötajad, meessoost lennundustöötajad, balletitantsijad, bussijuhid

Allikas: sotsiaalministeerium, väljateenitud aastate pensionide seadus

Ülo Mattheus
poliitikareporter